Saada aasta ohutult ära. Nõuanded aastavahetuseks, mis on turvaline ka laste jaoks

Aastavahetus on paljude perede jaoks tore tähistamine, kuhu on tihtipeale kaasatud ka lapsed. Suures peotuhinas ei tohiks aga unustada pöörata tähelepanu ka ohutusele. Toome välja mõningad ohukohad ja kuidas neid vältida.

Kui tavapäraselt saab häirekeskus 2600 kõnet päevas, siis selle aasta esimesel jaanuaril tehti kõnesid 3617. See tähendab enam kui tuhat kõne rohkem, mis tähendab, et aastavahetuse pidustustel on märgatavad tagajärjed. Seda, et ilutulestik võib kiiresti ohtlikuks muutuda, teavad ilmselt kõik. Ent mis ohud veel kaasnevad?

Tuleohutus

Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata tuleohutusele. Laual põlevad küünlad on ilusad ja lisavad hubasust, aga omavad ka teatud riski. Mänguhoos lapsed võivad need kogemata ümber ajada, mõni uudishimulikum endale ka kuuma leegiga haiget teha. Samuti võib peo käigus lauale sattuda kergesti süttivaid asju. Kõige targem oleks seega üldse valida küünlad, mis töötavad hoopis patareidega. Sealjuures tuleks lihtsalt silmas pidada, et väikelapsed patareide kallale ei pääseks.

Alkohol

Kuna paljude jaoks hõlmab uusaastapidu ka alkoholi, tuleb kindlasti hoolt kanda selle eest, et see laste käeulatusse ei satuks. Tundub ahvatlev lapsele samuti tähtsal päeval anda kätte ilus klaas ja täita see lastešampusega. Paraku võivad lapsel niiviisi klaasid ka kergesti sassi minna. Seega oleks hea, kui klaasidel oleks siiski võimalik vahet teha. Täiskasvanud võiksid aga enda klaasidel pidevalt silma peal hoida ning neid mitte järelvalveta jätta. Samuti tuleks avatud alkoholipudelid panna kuskile, kus lastel neile ligipääsu pole.

Ka Häirekeskuse meditsiinivaldkonna juht Margit Kallas tõdeb, et kõnekoormuseid mõjutab alkohol. „Joobes inimesed, kes on abitus seisundis, lähisuhtevägivald, kaklused, avaliku korra rikkumised, napsusena ilutulestiku laskmisest tingitud õnnetused jne.“

Terviseprobleemid

Peomeeleolus ei tasu unustada ka seda, et haigus ei hüüa tulles. Kallase sõnutsi on üle poolte hädaabikõnedest seotudki just tervisemuredega, mistõttu soovitab Häirekeskus ettenägelikult varuda koju esmaabitarbeid ja vahendeid koduseks raviks.

Kallas soovitab hoolitseda selle eest, et kodus leiduks järgnev:

• Kraadiklaas palaviku mõõtmiseks.

• Valuvaigistid ja palavikualandajad nagu ibuprofeen ja paratsetamool.

• Nohu, köha ja kurguvalu leevendajad, sealhulgas ninapihustid, kurguspreid ja rögalahtistid.

• Haavahooldusvahendid (plaastrid, sidemed, haavapuhastusvahendid).

• Seedetrakti häirete ravimid, nagu aktiivsüsi, elektrolüütide lahuse pulbrid ja probiootikumid.

• Põletuse leevendajad, näiteks jahutavad geelid või spetsiaalsed põletussidemed.

• Retseptiravimid – veendu, et vajalikud retseptid oleksid pikendatud ja ravimid olemas.

Ilutulestik

Ilutulestik on oht, millest ei saa üle ega ümber. „Kui ilutulestikust täielikult loobuda ei soovi, peaks siiski väga hoolikalt järgima ohutusnõudeid. Ilutulestiku kasutamiseks tuleb valida sobiv koht ja jälgida, et tuul ei kannaks ilutulestikku hoonete või inimeste poole. Ilutulestiku paketid peaksid enne süütamist olema korralikult toestatud, et need ümber kukkuda või vales suunas lendu minna ei saaks. Kindlasti tuleks jälgida, et lapsed kasutaksid ilutulestikku vaid lapsevanema järelevalve all,“ soovitab Kallas.

Rahvarohked kohad

Paljudel on kombeks ilutulestikku vaatama minna õue. Tehes seda rahvarohkes kohas, on oluline lapsel silma peal hoida. Vaatemängu jälgides on enamike pilgud suunatud taevasse, mistõttu võib uudishimulik laps kergesti kaduma minna enne kui vanem märgatagi jõuab. Kõige kindlam on kinnitada lapsele käepael, kus on vanema telefoninumber ja riietada ta võimaluse korral ka nii, et teda oleks kerge märgata. Näiteks sobib selle jaoks mõni erksavärvilisem müts.

Turvalist tähistamist!