Aju ja tema külalised
Sa kindlasti tead, et meil on peas aju. See aitab meil mõelda ja kujutleda ning paneb ka kõik olulised organid tööle. Aju teeb nii, et süda tuksuks ja käed-jalad saaksid liikuda. Aga kas sa teadsid, et Aju peab ka külalisi vastu võtma?

Jah, tal käib päeva jooksul väga palju erinevaid mõtteid ja tujusid külas. Ühed on sellised, keda Aju endale alati külla ootab ja kellega hea meelega koos on. Teised aga sellised, kellega Aju alati koos olla ei soovi. Kuid Aju on viisakas ja võtab kõik vastu.
Täna räägime sellest, kes Ajul eelmisel nädalal külas käisid.
Nädala alguses tuli Ajule külla Südamlikkus. Oi, temaga oli Ajul vahva, sest siis tuli Ajul sõbralik olemine eriti hästi välja – ta märkas kõike seda, mida saaks paremaks teha ja kuidas abiks olla. Aju kastis siis alati kõik oma toalilled ära ja tahtis kõikidele annetustelefonidele helistada, et ka teistel läheks hästi. Südamlikkus pani Aju iga kord naeratama ja selle üle oli Ajul hea meel.
Pärast seda tuli Aju juurde Hirm. Aju oli temaga koos väga kartlik – talle ei meeldinud siis pimedus ega võõrad hääled ning peaaegu kõik ajas hirmu nahka. Eks mõnikord oli Hirmu ka vaja, näiteks kui Ajul tuli mõte üle autotee joosta. Õnneks ei juhtunud seda kuigi tihti. Hirm ei jäänud siiski Aju juurde väga kauaks – talle meeldisid kiired külaskäigud.
Üks äge külaline oli nimega Mul-Tuleb-Välja. Temaga sai Aju endale alati energiat juurde ja siis julges ta uusi asju proovida. Näiteks varem kartis Aju oma toa varbseinal kõige kõrgemale pulgale ronida. Mul-Tuleb-Välja tuli aga tuppa ja julgustas teda senikaua, kuni Aju lõpuks ronimise ära proovis. Ja Ajul tuligi välja! Mul-Tuleb-Välja on ikka üks õige sõber.
Tõeliselt vahva oli koos olla Loomingulisusega. Neile meeldis üheskoos paljusid uusi asju proovida. Näiteks üleüleeile andis Loomingulisus idee, et võiks toa ümber tõsta. Ja nii Aju ja ta sõber tassisid ja rassisid ning panid teleri sinna, kus varem oli diivan, ja vastupidi. Teinekord aga tahtis Loomingulisus uusi riideid proovida. Lihtsalt selleks, et teada saada, kuidas eri värvid kokku sobivad ja millisele peole mingit komplekti selga panna. Neil oli koos alati tore ja Aju ootas Loomingulisust iga kord peaaegu et ukse juures.
Tihti aga juhtus nii, et kui Loomingulisus ära läks, tuli kohe pärast seda Ajule külla Kurbus. Ega Kurbusel nagu midagi viga ei olnudki, aga Aju ei tahtnud siis enam mängida ega ringi joosta. Lihtsalt ei olnud tuju. Aju tahtis siis niisama olla ja võib-olla isegi natukene nutta.
Teine natukene halb külaline oli Ei-Saa-Hakkama, kes Aju tuju tihti morniks ajas. Ükskord tahtis Aju õue minna, aga ta ei saanud oma jope lukku hästi kinni. Ei-Saa-Hakkama piilus samal ajal ukse vahelt ja muudkui itsitas Aju üle. No kes küll niimoodi teeb? See on ju inetu. Aju isegi ei tahtnud enam luku kinnipanekut proovida, sest Ei-Saa-Hakkama ajas teda närvi.
Paljudel kordadel oli isegi nii, et kui Aju oli närviline, siis tuli uksest sisse Viha. Oi, Viha oli keeruline tegelane. Aju tahtis alati koos temaga tube sassi ajada, põrandat trampida ning heast peast vetsupaberit katki rebida ja seda mööda tuba laiali loopida. Mõnikord tahtis Aju isegi kedagi lüüa või hammustada. Ja vahepeal juhtuski nii, et vihahoos tegi Aju kellelegi liiga. Õnneks oskab Aju järjest paremini Vihaga toime tulla ja teab, et ta võib koos Vihaga paberit rebida ja trampida, aga teistele haiget teha pole kena.
Aju lemmikkülaline oli aga Rahu. Rahu rääkis alati nii tarka juttu ja leidis kõikidele muredele lahenduse. Rahu õpetas Ajule seda, et ta on väga tubli, et kõikide külalistega koos tegutseb, aga suurim sõber peab olema iseendaga. Ja nüüd teab Aju, et ta võib alati enda külalised kenasti ära saata ja olla lihtsalt tema ise.
Samamoodi on ka sinuga – sul käib palju tujusid ja mõtteid külas. Oluline on aga see, et sa oled iseendaga sõber ka pärast seda, kui oled olnud kurb või vihane või ei saanud millegagi hakkama. Tujud ja mõtted võib alati ära saata – samamoodi nagu teised külalised. Sa oled omamoodi ja eriline ka ilma nendeta!