Beebi talvel riietamine ei pea olema raketiteadus! Kõik, mida beebi külmal ajal riietamise kohta teadma pead

Talvised ilmad panevad otsima beebile kaitset sobivatest rõivastest ning nahaniisutajatest. Panime kokku olulisemad punktid, millest külmakaitseks juhinduda.

• Alates ühe nädala vanuselt võib terve ja ajalise vastsündinuga õue minna, kui õhutemperatuur on soojem kui 10 miinuskraadi.

• Õues magamiseks on ka 5 külmakraadi õige riietusega beebile ideaalne temperatuur, kuid 15 miinuskraadiga soovitatakse juba ka suuremad lapsed tuppa magama jätta.

• Põhireegel on riietada beebi iseendast ühe kihi võrra soojemalt. See kehtib nii õues kui ka toas, aga vaid nende väikelaste kohta, kes iseseisvalt veel ringi ei liigu.

• Veendumaks, kas beebil on valitud riietusega parajalt soe, katsu tema kukalt: kui kukal on kuum ja higine, võta üks riidekiht ära; kui see on jahe, riieta laps soojemalt. Külmad käed või jalad ei ole siin näitajaks, sest beebidel ongi need täiskasvanutest enamasti jahedamad.

• Kihiline riietumine annab rohkem sooja kui üks väga paks talvekombinesoon.

• Esimene kiht beebi naha vastas võiks olla pehme siidi- või meriinovillane bodi, sest vill on soe ja samas hingav, imab niiskust nii higistamise kui ka isegi mähkmelekke korral ning hoiab keha kuivana. Ka niiskena ei muutu lambavill keha vastas külmaks, nagu teeb seda näiteks puuvill.

• Eelista külmema kui 10 õhutemperatuurikraadi korral esimese kihina alati siidi- või meriinovillast riiet, mitte puuvilla ega teisi materjale.

• Kuna soojast meriinopesust üksi ei piisa, võiks järgmiseks kihiks olla ka puuvillane või mõni jämedamakoelisem täisvillane pikkade säärte ja varrukatega riideese.

• Üles ja alla keeratavad käised ning sääreotsad tuule- ja vihmakindlatel talvekombinesoonidel on head, kattes õue minnes külma eest ka beebi käed ja jalad. Samuti annavad meriinovillased labakindad ja sokid mõnusasti sooja.

• Beebi pead ja kõrvu hoiavad eriti hästi soojas villased tuukrimütsid.

• Beebile rõivaid valides eelista lapse tundliku naha vastas pehmeid ja looduslikke materjale. Jälgi ka, et palju pikutaval beebil poleks rõivastel seljal ebamugavaid kinnitusi ega kaunistusi ning vöökoht poleks liiga tugev.

• Veel ühe kihi reegliga arvestades võid oma beebi riidesse panna just nii nagu ennast ning täiendava kihina lisada olenevalt ilmast kandelina, vankri- või turvatoolikatte, magamiskoti või teki.

• Arvesta sellega, et lapsevanker kaitseb last tuule eest ja tänu sellele on vankri sees temperatuur kõrgem.

• Kasuta soojakotti vaid siis, kui temperatuurid langevad nullkraadist allapoole.

• Kuna beebid ei suuda higistada, on ülekuumenemine beebi jaoks palju ohtlikum kui natuke karastavat jahedust. Ülekuumenemine nõrgestab ka immuunsust ja võib põhjustada infektsioone.

• Beebi naha kaitsefunktsioon ei ole täielikult välja arenenud ja tema nahk saab kiiremini külma. Kaitsekreemid tekitavad väikelapse õrnale näonahale külma ja tuule eest kaitsekihi. Kreemitamist vajavad põsed, nina, otsaesine ja lõuaots. Koju jõudes tuleb kaitsekreem nahalt õrnalt eemaldada.

• Tavalist kreemi kanna beebi näole pool tundi enne õueminekut, et see jõuaks imenduda ega laseks naha õrnal pealiskihil koos vesise koostisega ära külmuda. Hanerasva, külmakreeme ja teisi mitte tilkagi vett sisaldavaid rasvaseid kreeme sobib aga ka vahetult enne õueminekut peale määrida.

• Beebi huuled on külma suhtes eriti tundlikud, kippudes talvel lõhenema ja kuivama. Neile sobivat kaitset küsi apteegist.

• Baaskreemiga võib kreemitada beebi kogu keha igal hommikul ja õhtul, kui lapse nahk on muutunud kuivaks ning ketendavaks. Nahka niisutades kaob ka sügelus ja uni on parem.

• Karge talveõhk kasvatab beebi immuunsust, mida põhjamaises kliimas meie väikestel kodanikel väga vaja läheb. Kui tervis lubab, käi beebiga õues iga päev ja lase tal teha lõunauinakuid värskes õhus.

• Palavikuga (kui beebi kehatemperatuur on üle 37,3 kraadi) ärge õue minge. Kui beebil on nohu või nina kinni, aga palavikku pole, tuleb värske õhk ja ka õues magamine ninalegi kasuks.