Vanemate supernipp, mis tõstab tiimitööd partneriga ja aitab ära hoida laste peale endast välja minemist

Kõik lapsevanemad on tundnud, et nüüd aitab, nüüd on kõike liiga palju. Ja äkitselt kõlabki suust palju kõvem helinivoo kui tahaksid ja kannatus kaob. Kuidas neid olukordi vältida? Just selle nipiga!

Lahenduseks on...stoppsõna! Ei, neid ei pea kasutama vaid seksmängudes, nendel on oma koht ka lapsekasvatuses. Ning jah, ka säärane stoppsõna eeldab partneri osalust.

Mida see tähendab? Lihtsalt öeldes seda, et kui tunned, et enam ei suuda, ütled kaaslasele neutraalse stoppsõna, milles olete kokku leppinud ja ta võtab üle. Samuti võib kaaslane selle ise öelda nähes, et su piir on lähedal ja ta sooviks olukorraga ise edasi minna.

Miks sul stoppsõna vaja on?

1. See on võimalus võtta olukorrast paus ilma süüd tundmata. Keegi ei pea suutma 24/7 ka stressi keskel rahulik olla. Ka lapsevanemad on kõigest inimesed. Stoppsõna annab sulle või su kaaslasele võimaluse olukorrast eemalduda enne, kui see muutub karjumiseks või millekski hullemaks.

2. See on hea võimalus emotsioonide reguleerimiseks. Kujuta ette, et sa oled endast täiesti väljas, su kaaslane märkab seda, ütleb sulle stoppsõna ja sa astud eemale ning ta võtab olukorra üle. Ka lapsed õpivad sellest, et täiskasvanudki vajavad suurte tunnetega toime tulekuks kindlaid mehhanisme.

3. See loob sinu ja partneri vahel hea koostöö. Ühine stoppsõna näitab, et te olete ühtne tiim ja üksteise jaoks olemas, kui olukord raskeks läheb.

4. See on praktiline. Stoppsõna kasutamine aitab olukorraga toime tulla viisil, mis tuleb kõikidele kasuks. Ärritunud vanem saab puhkehetke, teine vanem saab pakkuda enda vaatenurka ja lapsega tegeleb rahulik täiskasvanu, kes tõenäoliselt ka lapse rahustamisega paremini toime tuleb.

Kuidas stoppsõna seada?

1. Hea oleks, kui see oleks midagi kerget ja ettearvamatut. Näiteks ananass või ükssarvik, miks mitte safran? See peaks olema meeldejääv ja samas neutraalne, et see lisakonflikte ei tekitaks.

2. Mõlemad partnerid peavad olema üksmeelel, et stoppsõna tuleb austada. Kui seda kasutatakse, tuleb ärritunud vanemal eemalduda ilma vastuväideteta.

3. Aeglane kohanemine. Et tekiks harjumus, oleks hea stoppsõna kasutamist harjutada esialgu kergemates olukordades, nii et keerukamates tuleks see juba loomulikumalt.

4. Normaliseerige stoppsõna kasutamist. Selgitage ka lastele, et ka vanemad tunnevad suuri tundeid ja vajavad vahepeal kõigest pausi, et oma tunnete üle mõelda ja rahuneda.

Stoppsõna kasutamine ei näita alla andmist vaid tugevust mõista, millal on kõike liiga palju. Sellega annad endale võimaluse olukorrale selgemalt ja rahulikumalt otsa vaadata. Rahulik vanem on hea vanem!