KRISTIINA BLOGI | Olen alati eeldanud kõigest kõige hullemat. Negatiivsed mõtted muudavad aga ebameeldivaks ka toredad kogemused

Viimasel ajal saan igalt poolt särtsu – veekraanist, riietelt, suvalistelt ustelt ja seintelt. Mida see küll tähendada võiks? Olen ma kuidagi maandamata?

Ma ei tea, kas olen ainuke, aga viimase aasta jooksul või nii olen kuulnud eriti paljude noorte inimeste surmadest. On olnud raskeid haigusi, tohutut ebaõnne, õudseid õnnetusi ja isegi omaenese rumalust. Iga selline juhtum paneb õlgu võdistama ehmatavas arusaamises, et asjaolude teistmoodi kujunemise puhul oleks võinud see juhtuda mõne minu lähedasega. Või minu endaga