„Mu laps käib eestikeelses koolis, kuid ta klassis on vaid kahe lapse emakeel eesti keel.“ Kas eestikeelsele õppele üleminek mõjutab eesti laste hariduse kvaliteeti?

Praegune õppeaasta on ajalooline, sest algas eestikeelsele õppele üleminek lasteaedades, esimestes ja neljandates klassides. See on toonud olukorra, kus osas klassides on muukeelseid enamik. Kuidas tunnevad end reformi keskel lapsed, kelle emakeel on eesti keel?

„Selgus, et mu lapse eestikeelse kooli esimeses klassis on 24 õpilasest vaid kahe lapse emakeeleks eesti keel. Üheteistkümnel oli sügisel eesti keele oskus olematu.“

Pika kogemusega kasvatusteadlane Tiiu Kuurme, kes on olnud kogu üleminekuprotsessiga lähedalt kursis, ütleb, et tema on sellisel kujul eestikeelsele õppele ülemineku suhtes kriitiline. „Kui see protsess kulgeks viisil, et tasapisi lähevad eesti keelele üle endised vene koolid, s.t nüüdsed üleminekukoolid, ja jõutakse ette valmistada õpetajad, toimuks lõimumine loomulikul viisil. Praegu pole kaitstud ei eesti kool ega eesti lapsed,“ on teadlane nördinud