Vahest võiksime taas proovida noorelt emaks olemise rõõmu?

Minu teine laps sündis, kui olin 30, ja kolmas, kui olin 32. Nüüd, 38aastasena tean, et kui ma ei oleks nii varakult emaks saanud, ei oleks mul praegu kolme last. Ja sellest oleks mul kohutavalt kahju. Ka naistearstid toovad hilise esimese lapse sünnitamise pahupoolena välja, et paljud pered ei saa nii palju lapsi, kui nad sooviksid, sest bioloogiline kell lihtsalt ei luba. Kui 30 aastat tagasi oli Eesti keskmine esmasünnitaja 23-, siis praegu 29aastane. 32aastaselt hakkab aga naise fertiilsus juba vähenema... kindlasti on sellel oma roll meie kurvas iibenumbris, millega oleme jõudnud ajaloo kõige madalamale tasemele.

Võta siis kinni: ühtpidi tahaks ju oma lastele anda kaasa mõtte, et esmatähtsad on korralik haridus, töö, kindel suhe, kodu ning alles siis lapsed – kui emotsionaalne ja majanduslik kindlustunne on juba kriitilise piiri saavutanud. Teisalt aga... kas kõik ikka peab just selles järjekorras olema? Vahest võiksime taas proovida seda noorelt emaks olemise rõõmu?

Otsime liigutavaid sünnituslugusid

Armsad värsked emmed! Kui sul on alla aastane beebi ning oled enda jaoks kirja pannud või panemas tema liigutavat sünnilugu, jaga seda ka meie lugejatega. Sünnilugusid avaldame ajakirjas regulaarselt. Avaldamisele minevate sünnituslugude autoritega võtame ühendust ning maksame ka honorari. Saada oma sünnituslugu juba täna perejakodu@perejakodu.ee.

Jaga
Kommentaarid