TOM JA ANNI RÄÄGIVAD EMAKEELEPÄEVAST
Anni, mida sina arvad?
Anni:
Kas te sellisest päevast olete kuulnud nagu emakeelepäev?
Anni: Mina olen. See on 14. märtsil. Ma tean isegi, miks see päev just 14. märtsil on. Aga Tom seda küll ei tea!
Tom: Mis sa seletad, muidugi ma tean.
Anni: Noh, ütle siis.
Tom: Sest sel päeval aastal 1801 sündis esimene eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson.
Anni: Õige! Tubli poiss, Tom!
Aga mispärast emakeelepäeva peetakse?
Tom: Sellel päeval räägitakse eesti keelest. Sest eesti keel on kõigile eestlastele tähtis asi. Ja räägitakse sellest, et seda keelt tuleb hästi osata. Ja sellest, et selliseid koledaid sõnu nagu „iimeil” ja „pagaasnik” ei peaks üldse kasutama.
Anni: Ja siis loetakse veel palju luuletusi. Mitte nii palju kui jõulude ajal, aga ikka sinnakanti. Sest luuletuses on kõige ilusamad sõnad.
Näiteks: „Lõi künkal mühama männitukk, öös tuulte oigeis kostis hukk. Lõõsk oksi sõi, lõõm laotust lõi, leek ropsis puil kui punane kukk.”
On ju ilus?
See on tõesti ilus. Kust see luuletus sul pähe jäi?
Anni: See on salm ühest laulust, mis on „Kääbikus”. Ma esitan seda emakeelepäeva aktusel.
Tom: Aga rääkides emakeelepäevast ja Kristjan Jaak Petersonist — kas te teadsite, et ta läks jala Tartust Riiga?
Anni: Ah? Ei teadnud. Tõsi ka või?
Tom: Tõsi. Ma lugesin seda ühest ajakirjast, mis ema töölaual vedeles. Ma loen kõik ajakirjad läbi, mida koju tuuakse. Isegi need, mis isa kapis on.
Anni: Miks ta siis jala läks? Riia on ju Tartust nii kaugel.
Vahest tal ei olnud bussipileti raha?
Anni: Kuulge, te teete nalja! See oli 200 aastat tagasi. Siis ei olnudki veel busse leiutatud. Kõik sõitsid ainult hobusega.
Jah, see oli tõesti nali. Kas te ise olete ka luuletusi kirjutanud?
Anni: Tom on!
Tom: Ma kirjutasin ükskord räpi sõnad. Sellest, kuidas muudkui visatakse sodi maha. Ja siis olen veel paar haikut kirjutanud. Ja ükskord tuli üks luuletus täitsa iseenesest pähe. See oli talvest.
Aga Anni kirjutas ka ükskord hästi ilusa luuletuse. See oli sellest, kuidas on kevad ja oja vuliseb ja oja kaldal jalutavad poiss ja tüd…
Anni: Aah! Kust sa seda lugesid?
Tom: Sinu päevikust.
Anni: Ja kust sa mu päeviku kätte said?
Tom: Ise unustasid selle minu juurde.
Anni: Ja sina kohe sorima!
Tom: Nojah, vaatasin sisse, et mis asi see on. Ja kohe hakkas luuletus silma. Ära unusta siis oma salajasi luuletusi teiste juurde!
