VIIS AASTAT TÄHEKESE JUTUMULLE

„Jutumulli teksti mul pilti tehes silma ees pole. Üritan lihtsalt kujutada mõnda veidi kentsakat olukorda toredate tegelastega,“ räägib Mets.

„Tähtis on, et pilt pakuks inspiratsiooni — laste tekstid on kindlasti nutikamad, kui minu välja mõeldu.“

Aja jooksul on kujunenud jutumulli-piltide läbivad tegelased: jõuluvana ja põhjapõder, või siis näiteks paks kass. „Tubli kass, põhjapõder ja jõuluvana on kindlalt minu lemmiktegelased ja neid näeb mu piltidel tõesti tihti,“ selgitab Mets.

“Mul on plaanis üks suur ja paljude lõbusate piltidega lasteraamat, kus kõik kolm tegelast ringi askeldavad. Mõtteid on selle raamatu jaoks juba mõnda aega kogutud ja pealegi on meil peres ka kass, kelle toimetamisi jälgides sünnib nii mõnigi tore idee.“

Lõpetuseks pärin, mida teha, et karikaturistiks saada, ja kas see on lihtne või raske amet.

„No iga ametiga kaasnevad omad rõõmud ja ka raskused,“ arvab Mets. „Karikaturistiks ilmselt vist sünnitakse. Lapsena meeldib kõigile joonistada. Aga vanemaks saades jäetakse see tegevus enamjagu pooleli. Et ei tule nagu hästi välja ja pole mõtet jms. Kuid mõned jätkavad. Neil kohe on selline kange tahtmine lustakalt joonistada. Hoolimata sellest, mis keegi sellest arvab. Sellisest võib küll karikaturist saada. Karikaturistil, nagu ka kirjanikul ja kunstnikul, peab olema sees tublisti lapsemeelsust. Ja see lapsemeelsus ei tohiks vanemaks saades otsa saada. Siis jääb joonistamine rõõmu allikaks ja pilditegemine nagu polekski töö, vaid hoopis puhkus!“