Mida teha, kui kahtlustan seagrippi

Kui on kehv enesetunne (kurk valus, nohu, peavalu), kuid palavikku pole, siis kas ka see võib olla seagripp?
Kas on tõsi, et mõni põeb haiguse läbi ilma kõrge palavikuta? Kui arstid enam kõigile seagripi teste ei tee, siis kuidas toimida?

Maaleht.ee foorumis vastas lugejate küsimustele Tõstamaa tervisekeskuse perearst Madis Veskimägi.

Seagripp nagu ka gripp üldse kulgeb reeglina kõrge palavikuga 38.5-40 C, kaasneb peavalu, võimalik on kuiv ärritav köha, silmade valulikkus, lihaste valulikkus, halb või väga halb enesetunne.

Teie kirjeldatud vaevused on omased mõnele leebemale ülemiste hingamisteede viirusnakkusele, kuigi rahvasuu nimetab ka neid haiguseid gripiks. See pole õige. Üsna tavaline on see, et gripihaige langeb ise voodisse, tahab ta seda või mitte, ka ei ole võimalik tööl käia. Enesetunne on sedavõrd halb. Kui ta juhtumisi suudab end tööle vedada, siis on kaastöötajad need, kes kutsuvad kiirab. Selline haigus on päris gripp. Õnneks pole vahet, kas tegemist on seagripi või tavalise hooajalise gripiga.

Mis arstidesse puutub, siis on haiguspildi, läbivaatuse ja esmaste vereproovide alusel selge, mis tõvega on tegemist ja kuidas edasi talitleda. Kui vaja, siis tehakse ka gripitest. Usaldage arsti. Gripiproovi massilisest tegemisest on loobutud seetõttu, et see ei ole tõesti põhjendatud.

Töötan ise ka haigla erakorralise meditsiini osakonnas ja oma tervisekeskuses ning meenuvad haiged, kes astusid otsustavalt uksest sisse, täiesti heas üldseisundis ja tahtsid teha gripitesti igaks juhuks, olles ärahirmutatud meediamürast. 900 krooni on suur raha, umbes samapalju kulub raha südameinfarkti kahtlusega haige uuringuteks-läbivaatuseks. Ja kui haiglas on samal ajal kiirabiga toodud, raskes üldseisundis patsient ning energiline analüüsi nõudev ja terve välimusega noor inimene, siis on mõistetav, et meedikud tegelevad ennekõike raskes seisundis haigega.

Loe teisi küsimusi ja vastuseid gripi kohta siit.