Kõhuviiruste kuldaeg on talvel
Ägedat gastroenteriiti ehk rahvakeeli kõhugrippi tekitavad enamasti just viirused. Kõhulahtisuse ja oksendamisega võib kulgeda ka bakteriaalne infektsioon, nagu näiteks salmonelloos või šigelloos (düsenteeria), need on aga meil, Eestis, õnneks harvemad haigused.
Viirustest on sagedasim “süüdlane” rotaviirus, kuid ka näiteks noro-, astro- ja adenoviirused on üsna arvestatavad gastroenteriidi tekitajad. Haiguspilt ja peiteaeg võivad nendel viirustel olla vähesel määral erinevad, kuid ravi on sama.
Pese käsi ja joo vett
Ägedale gastroenteriidile on iseloomulik kõhulahtisus, iiveldus, mõnikord oksendamine, aga vahel ka palavik ja ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooninähud (nt adenoviiruse puhul).
Viirus levib suures osas mustade käte vahendusel, mistõttu on kätepesu äärmiselt tähtis. Käsi ei pea pesema mitte ainult haige pereliige, vaid ka teised samas koosluses elavad inimesed.
Levik on mõnede viiruste puhul võimalik ka piisknakkusena. Haiguse peiteperiood on sageli
1–3 päeva, kestus paarist päevast kuni nädalani, mõnikord ka veidi kauem.
Kuna haige võib viirust levitada ka haigussümptomite kadumise järel (nädal-paar), peab kätepesule pärast nn kõhugripi läbipõdemist samuti palju tähelepanu pöörama.
Viiruse identifitseerimine ravi valikut ei mõjuta, proove võetakse pigem epidemioloogilisel eesmärgil – et saada teada, mis viirused antud piirkonnas sagedamini kõhuhädasid põhjustavad. Kõhulahtisuse ja oksendamise puhul on ravi sümptomaatiline, mis tähendab, et tekitajaspetsiifilist ravimit olemas ei ole. Tähtsaim on vedelikuasendus, eriti tähtis on see väikelaste puhul.
Täiskasvanu või suurem laps saab kõhuviirusega kodus olles üldjuhul kenasti hakkama ja muretsema ei pea, kuid imiku või väikelapse üldseisundit tasub tähelepanelikumalt jälgida. Kuldne reegel on, et ohtlik pole mitte see, kui laps söögist keeldub, vaid see, kui laps ei joo. Enamasti arstiabi vaja ei lähe.
Kui aga laps oksendab sageli, roe on suuremahuline (ja vesivedel), haige ei joo, tekivad keele kuivus, vähenenud sülje- ja uriinieritus või loidus, peaks konsulteerima perearstiga, vajalikuks võib osutuda ka haiglaravi.
Sümptomaatiline ravi kätkeb endas nii piisavat vedelikutarbimist kui dieeti. Joomisega peab haige tegema tasa ühelt poolt kõhulahtisuse, oksendamise ja palavikuga kaotatud vedelikuhulga
(sh soolad!), teisalt rahuldama normaalse vedelikuvajaduse.
Vedelikku peaks pakkuma sageli ja väikese kogusena – siis on suurem tõenäosus, et haige seda iivelduse puhul välja ei oksenda.
Väga head on apteegis müügil olevad spetsiaalse koostisega soola-glükoosi pulbrid suukaudse lahuse valmistamiseks, sobib ka gaseerimata vesi ja kummelitee. Suhkrurikkad ja gaasilised joogid ei ole kõhugripi puhul sobilikud.
Vali, mida sööd
Rasvasest ja lihtsuhkruid sisaldavast toidust peaks hoiduma, hästi ei sobi ka piimatooted ja leib, mida on organismil raske seedida. Tähtis on aga teada, et rinnapiimatoidul oleva imiku toitmist ei katkestata!
Lapse ja täiskasvanu toidulaual on kõhuhädade puhul teretulnud röstsai, riisipuder, banaan, mustika- ja rosinakissell. Ravimitest võib kõhulahtisuse puhul kasutada Smecta pulbrit ja soolestiku normaalset mikrofloorat taastavaid tablette-kapsleid, mis on käsimüügis saadaval.
Ägeda gastroenteriidi ennetamiseks on parim lahendus korralik kätepesu. Rotaviiruse (mis on peamine gastroenteriidi tekitaja imikutel ja väikelastel) vastu saab ka vaktsineerida. Rotaviiruse vastase vaktsineerimisega peaks alustama võimalikult varakult.
Esimese vaktsiinidoosi võib manustada juba alates 6. elunädalast, lõpetatud peab vaktsineerimine olema 6. elukuuks. Vaktsineerimise kohta saab lisateavet Interneti-leheküljelt www.vaktsiin.ee või oma perearsti käest.
