Siseparasiidid – lemmikloomade ja inimeste ühine mure
Lisaks on osad haigused inimestel ja lemmikloomadel ühised – näiteks võivad mõned koerte ja kasside siseparasiidid ohustada ka inimeste tervist. Seda ohtu on võimalik vältida, tehes lemmikutele regulaarselt ussitõrjet.
Solkmed – rängalt või märkamatult
Solkmed on ühed levinumad parasiidid koertel ja kassidel ning ohustavad ka inimesi. Täiskasvanud solkmed elavad ja toituvad peensooles. Emane solge suudab muneda
kuni 200 000 muna päevas. Solkmemunad satuvad väljaheidetega väliskeskkonda ning muutuvad seal 14 päevaga nakkusvõimeliseks.
Solkmemunad on väliskeskkonna mõjudele väga vastupidavad ning võivad nakkusvõimelisena püsida aastaid. Koerad ja kassid nakatuvad solkmetega kas nakkusvõimelisi mune alla neelates või saavad kutsikad ja kassipojad nakkuse juba emapiimaga (solkmevastsetega, kes looma tiinuse ajal hormoonide mõjul aktiivseks muutuvad).
Inimene võib nakatuda solkmemune kogemata alla neelates. Soolestikku sattunud munast väljuvad solkmevastsed, kes liiguvad soole seina kaudu veresoontesse. Siis “rändavad” nad maksa ja kopsu ning seejärel teistesse organitesse, esinedes sagedamini ajus, lihastes ja silmades.
Inimestel eristatakse kolme haiguse vormi: vistseraalne, okulaarne (mis võib põhjustada pimedaks jäämist) ning segavorm.
Solkmenakkuse tunnusteks on oksendamine, isukadu, kõhulahtisus, väsimustunne ja nahasügelus. Sellised tunnused võivad püsida päris pikka aega. Haiguse raskusaste sõltub allaneelatud parasiidimunade arvust ning nakatunud inimese vastupanuvõimest.
Enamikul nakatunud inimestest ei kujune siiski välja raskeid haigustunnuseid ning nad võivad oma nakatumisest teada saada juhuslikult. Kindlasti tuleb aga mõelda laste peale, kes loomadega lähedalt kokku puutuvad ning kelle organism on haigustele vastuvõtlikum.
Koeraviik tabab ka kasse
Lisaks solkmetele esineb kassidel ja koertel veel teisigi ümarusse ning samuti mitmeid paelusse. Koeraviik (Dipylidium caninum) on üks levinumaid ning seda soodustab parasiidi “abimees” – tema vaheperemees kirp. Vaatamata parasiidi nimele, võivad selle paelussiga nakatuda nii koerad kui ka kassid.
Koeraviiki on võimalik ära tunda riisitera taoliste valgete lülide järgi koera või kassi väljaheitel või nende tagakeha karvastikul. Regulaarse kirbu- ja ussitõrjega suudame selle parasiidi levikut tunduvalt takistada. Tegu on ka inimesele ohtliku paelussiga.
Lisaks tavalistele hügieenimeetmetele ja lemmikloomade väljaheidete kogumisele on vaja regulaarselt teha parasiiditõrjet. Sellega vabastame koerad ja kassid parasiitidest ning häirime samas parasiitide paljunemistsüklit, nii et nad ei saa väliskeskkonda munade ja vastsetega saastada. Lemmikloomadele ussirohtu andes ei kaitse te mitte ainult oma loomi siseparasiitide eest, vaid ka iseennast ja oma lähedasi.
