Solgetõbi — sage ja ebameeldiv haigus
Askariaasi ehk solgetõbe tekitavad liimuksolkmed (Ascaris lumbricoides), kelle puhul on tegu konksukujuliselt keerdunud valgete või roosakate ümarussidega. Solkmed võivad kasvada õõvastavate mõõtmeteni — kuni 40 cm pikkuseks.
Haigust levitab nakatunud inimene, kes eritab väljaheitega solkmemune. Munad satuvad pinnasesse, kus nad on eluvõimelised ligi viis aastat, sealt levivad omakorda joogivee, juur- ja puuviljade, aga ka lihtsalt pesemata käte kaudu suhu. Peab mainima, et toitu saastavad usinasti ka kärbsed, mistõttu on vajalik laual olev toit soojal suvepäeval kindlasti kinni katta.
Millal kahtlustada solgetõbe
Solgetõbi hakkab arenema hetkest, kui inimene neelab alla valminud solkmemuna. Kaksteistsõrmiksooles vabanevad munadest vastsed, tungivad läbi soole seina ning liiguvad kõigepealt maksa ja sealt edasi kopsu.
Kopsudes vastsed küpsevad ja suunduvad veresoontest hingamisteedesse. Koos rögaga neelab inimene vastsed alla ja pahandusetekitajad satuvad teist korda seedetrakti. Nüüd parasiteerivad solkmed edasi juba peensooles, saavutades ka suguküpsuse. Viljastumisjärgselt algab uute munade eritumine väljaheitega — päevas ligi kakssada tuhat muna.
Nakatumine võib kulgeda inimesele üsna märkamatult, kuid esineda võivad ka väike palavik, isutus ja iiveldus, kõhuvalu, köha, peavalu ning punetav lööve, mis kõik on üsna mittespetsiifilised tunnused.
Kui solkmeid on organismis rohkelt, võivad nad soole ummistada, tegu pole siiski õnneks sagedase nähtusega. Mõnikord leiavad inimesed ise väljaheitest “ussi” ja pöörduvad seejärel arsti poole.
Haiguse kindlakstegemisele aitab kaasa — lisaks haigussümptomite esinemisele — väljaheite uurimine ussimunade suhtes. Meeles peab pidama seda, et uute munade eritus nakatunud organismis algab vähemalt kaks kuud pärast nakkuse saamist, mistõttu ei pruugi munad varasemalt väljaheites leitavad olla.
Vereanalüüsis olevad muutused on üsnagi tagasihoidlikud ja ka teisi meetodeid, nagu röntgenipilti kopsudest (võimaliku solkmete tekitatud põletiku diagnoosimiseks), kasutatakse harva.
Solgetõbe ravib arst, mistõttu on vajalik solkmekahtluse puhul perearsti poole pöörduda.
Ravi on kolmepäevane (retseptiravim!) ja reeglina üsna tõhus. On vaja teada, et kui ühel pereliikmel avastatakse solgetõbi, võivad nakatunud olla ka teised, mistõttu peavad ravi saama kõik koos elavad inimesed.
Kuidas ennetada
Solgetõbe ennetada on võimalik ainult korraliku hügieeni abil. Seega ei tohi unustada kätepesu ega marjade-puuviljade pesemist enne söömist.
Märkimist väärib ka see, et solkmemunad hävivad rohkem kui 40kraadise kuumuse juures, päikesevalguse käes, aga ka desinfitseerivate vahendite toimel. Korralik majapidamispindade puhastus on seetõttu täiesti omal kohal.
Pereemadele meenutuseks: turukotti või ämbrit, mis juba korra seisnud auto- või bussipõrandal või peenramaal mulla peal, ei maksa panna köögilauale. Märkamatult levivad ussimunad samale pinnale, kus toitu valmistatakse ning teekond käte või noa-kahvli peale ja sealt suhu pole enam pikk…
Ettevaatust ka lemmikloomadega! Õues käivad kassid-koerad püherdavad sageli mullas ja tassivad väljast tuppa — nii käppadega kui karvades — solkmemune. Sageli ununeb oma lemmikut silitades aga kätepesu ära ja nii on solgetõbi kiire tulema.
