Uut grippi levitasid enim kooliõpilased
Kuigi haigusjuhtumeid on vähemaks jäänud, näitab Kutsari sõnul uute gripiviirusesse nakatunute avastamine seda, et viirus pole kuhugi kadunud. "Haigus ringleb edasi elanikkonna hulgas ning väga madal vaktsineerituse tase loob eelduse viiruse levikuks eelolevatel kuudel."
Uue gripi vastu on vaktsineerinud end 34 961 inimest ehk 2.6% elanikkonnast (sessoonse gripi vastu samal ajal 32 666 inimest). Maakonniti vaktsineerisid end kõige usinamalt Viljandi- ja Jõgevamaa inimesed. Elanike arvu poolest vaktsineerisid end kõige enam Harju- ja Tartumaa inimesed.
Kutsari sõnul levitasid uut grippi peamiselt kooliõpilased. Nimelt viis Terviseamet läbi puudumise seire koolides ja lasteaedades. "Ülekaalukalt haigestusid kooliõpilased. Tippnädalatel, 48.-49. nädal, puudus koolidest 65% õpilastest. Lasteaialaste tipphaigestumine jäi 50. nädalasse, mil puudus 60% lastest.
Uude grippi haigestus hinnanguliselt 124 000 inimest. Kõige rohkem haigestusid lapsed vanuses 5-14 ning 0-4 aastat. Kõige vähem haigestusid 65+ vanuses inimesed.
Uude grippi suri 21 inimest. Kutsari sõnul ei ole kahjuks võimalik öelda, kui palju sureb iga aasta sessoonsesse grippi, kuna selle kohta puudub statistika. Samas ELis sureb aastas sessoonsesse grippi 37 000 inimest ning USAs 36 000 inimest.
Kutsar prognoosib, et uuel hooajal domineerib tõenäoliselt uus gripp AH1N1. Enimohustatud on jätkuvalt lapsed ning raskekujuliste vormide tekkimise oht on suurem lastel ja täiskasvanutel vanuses 65 ja üle selle.