Üha enam on Eestis läkaköhasse nakatunuid

Tänavu 10 kuu jooksul on Terviseametile laekunud teabe kohaselt kasvanud läkaköhasse haigestumine 2009. aastaga võrreldes 2,5 korda ja 2007. aastaga 3,5 korda.

Kui reeglina sageneb haigestumine tsükliliselt iga 2-5 aasta tagant, siis on Eestis läkaköhasse haigestumise statistika järgi täheldatud haigestumise tõusu juba kuuendat aastat järjest.

Kümne kuu vältel on registreeritud kokku 13 läkaköha rühmaviisilist haigestumist, neist 12 koolides ja üks lasteaias. Rühmaviisiliselt haigestunud isikuid on olnud 141 (16% üheksa kuuga registreeritud haigusjuhtudest), neist 138 said ka laboratoorse kinnituse. Ülejäänud 907 registreeritud juhu puhul oli tegemist üksikjuhu või perekoldega.

Lähtudes läkaköha haigestumise trendi püsivast tõusust võib oletada, et läkaköha haigusjuhte esineb tegelikult rohkem kui neid on registreeritud. Seega peaksid perearstid võtma patsientidelt pikka aega kestnud köha korral proovid ja saatma need laborisse läkaköha uuringuteks.

Läkaköha on nakkushaigus, mida põhjustab bakter Bordetella pertussis. Haigus kulgeb ägedate pikalt kestvate köhahoogudega. Seda haigustust on kutsutud ka saja päeva köhaks. Läkaköha on väga nakkav piisknakkus, mis levib inimeselt inimesele ja kõige sagedamini just lastekollektiivides.

Läkaköha ei ole enam väikelaste nakkushaigus, sest haigestumine on sagenenud ka vanemate teismeliste ja nooremate täiskasvanute seas.

Üldjuhtudel on haiguse kulg suhteliselt kerge, kuid on jätkuvalt eluohtlik imikutele nende esimesel eluaastal. Sageli on laste nakkusallikaks köhivad ja läkaköha baktereid levitavad vanemad. Läkaköhavastase immuunsuse kestus on kuni 15 aastat pärast läbipõdemist ning keskmiselt 5-7 aastat pärast vaktsineerimist.