Märtsisula võib tuua uue viirusepuhangu

Viirushaiguste esimene ägedam puhang on möödas. Krõbedate külmadega tuli vahe sisse. Uuesti peame valvsad olema märtsikuus, kui temperatuurid tõusevad paar kraadi üle nulli ning rõskus on suur.

Viirushaiguste ennetamiseks n-ö rusikareeglit ei ole. Tähtis on viiruste leviku kõrgperioodil vältida rahvarikkaid kohti, et mitte kohtuda potentsiaalsete nakkusallikatega.

Tartu Maarjamõisa polikliiniku perearst dr Tarvo Kiudma soovitab sel ajal eriti sageli käsi pesta: “Respiratoorsed viirusinfektsioonid kanduvad just kätega silma limaskestale, kust nad edasi organismi levivad.”

Tohtri arvates on nakatumisoht väiksem siis, kui organism on puhanud ja toitume õigesti — nõnda on vastupanuvõime tugevam.

On levinud arvamus, et C-vitamiin aitab haigestumist vähendada. Doktor Kiudma kinnitusel seda teadusuuringutega päriselt tõestatud pole. “Mina leian, et toituma peab mitmekülgselt. Sööma peaks palju puu- ja juurvilju. Mida erivärvilisemad nad talvisel ajal on, seda parem. Viimasel ajal on leitud, et värvilistes ja eksootilistes puuviljades leidub aineid, millel on viirustevastane toime.”

Haigused levivad ka pakasega

Kui välisõhu temperatuur langeb alla miinus kümne kraadi, siis viiruspuhangud vähenevad. Kui aga temperatuur püsib nulli ringis, on kohe näha haigestumiste kasvu.

Doktor Kiudma arvates viibivad inimesed potentsiaalsetes nakkuskohtades krõbeda pakasega lihtsalt vähem, rohkem püsitakse kodus nelja seina vahel.

Ometi tuleb ka külmade ilmadega ette haigestumisi. Kõige altimad on lapsed, kes hullavad kelgumäel või suusarajal. Nahk aetakse märjaks ning jäädakse seisma. Kui alussärgiks on puuvillane T-särk, imab see niiskuse endasse, tekib külmatunne ning keha hakkabki jahtuma.

Oma lapsepõlvest mäletan, et külmetuse korral tehti mulle kohe kuuma jalavanni, kästi juua meega teed ja mõnikord süüa küüslauku. Jalataldu määriti kas karu- või hane­rasvaga.

Doktor Kiudma sõnul on haiguste ravi individuaalne. “Mina olen teaduspõhise meditsiini esindaja. Aga väga palju aitab inimesi ka usk rahvameditsiini. Niinimetatud platseeboefektki võib kokkuvõttes head teha.”

Koduapteegis võiksid viirushaiguste sümptomaatiliste vaevuste leevendamiseks olla mõned esmased ravimid. Näiteks mõni pakike gripiteesid, mis sisaldavad paratsetomooli ja muid toimeaineid. Samuti tablettidena paratsetamooli ja ibuprofeeni.

Kui viirus juba organismis, pole mõtet kohe tohtri juurde tõtata. “Esialgu peaks jääma paariks päevaks koju ning tarbima rohkelt vedelikku. Organismile tuleb anda puhkust. Kõrge palavik tuleb alla võtta, ja kui haigus kolme-nelja päevaga ei näita taan­dumise märki, võiks arstiga nõu pidada,” räägib doktor Kiudma.

Riietu suusarajal õigesti

Talv on suusatamise aeg ning sageli juhtub, et väljas viibides saadakse mõni külmetus külge. Doktor Kiudma ei soovita suusarajal pikalt seisma jääda. Alajahtumisel suureneb oht nakatuda viirustesse. Külm iseendast viirusinfektsiooni ei põhjusta.

Suusataja peaks riietuma vastavalt olukorrale ja enda harjumustele. Kes liigub aeglasemalt, peab panema soojemalt riidesse. Kiirema tempo korral toodetakse rohkem energiat ja sooja ning pakse rõivaid ei vajata. Olulisem on tuulekaitse.

Riietuda tuleks kihiliselt, et saaks võimalusel rõivaid ära võtta. Märjaks higistatud alumiste kihtide riiete kuivemate vastu vahetamiseks peaksid kaasas olema varuriided. Selleks et külm ei hakkaks varbaid näpistama, tuleb kanda suusasaapaid, mis kusagilt ei pigista.

Doktor hoiatab, et kui külm poebki naha vahele, siis mitte mingil juhul ei tohi pärast suusatamist pruukida “külmarohtu”, kuna see vähendab külmatunnet. Targem on rüübata kaasa võetud termosest kuuma teed.