Soovitused kolibakterite poolt põhjustatud soolenakkuste ennetamiseks
Tarbijate kaitsmiseks on Euroopas kasutusel tõhus toiduohutuse süsteem. Kasutusel olevad meetmed ulatuvad tootjast tarbijani, tagades head põllumajandus-, loomakasvatus-, tootmis- ja hügieenitava tarbijate kaitsmise eesmärgil.
Rangete kontrolli ja jälgitavuse süsteemide olemasolu toetab siseturu toimimist, mis võimaldab tarbijatele juurdepääsu ohutule ja täisväärtuslikule toidule.
Kõneks on erinevad terminid STEC/VTEC/EHEC – mida need tähendavad? Kas nende olemasolul esineb terviserisk toidus?
Kõik inimesed ja loomad kannavad oma soolestikus baktereid nimega E. coli, mis kuuluvad meie normaalsesse mikrofloorasse ja on tavaliselt ohutud. Siiski on olemas sellised E. coli tüved, mis on võimelised tootma toksiine. Selliseid tüvesid nimetatakse STEC/VTEC (Shiga toksiini- või verotoksiini tootev E. coli) või EHEC (enterohemorraagiline E. coli) ning need toksiinid võivad põhjustada tõsist verist kõhulahtisust. Mõningatel juhtudel võib haigestumine lõppeda ägeda neerupuudulikkusega, mis vajab juba tõsist intensiivravi. On teada mitmeid STEC tüvesid ja nende tuvastamine aitab välja selgitada haiguspuhangu põhjust.
Kuidas võib haigestuda?
Haigestumine STEC-nakkusesse toimub enamasti toidu söömisel, saastunud toidu käitlemisel või nakatunud loomadega kokku puutumisel. Haigestumine on võimalik ka vahetu kontakti kaudu inimeselt-inimesele, nt perekonnas, lasteasutuses, hoolekandeasutuses jne.
Varasemate koli-nakkuse haiguspuhangute korral levisid haigustekitajad ebapiisavalt termiliselt töödeldud veise- ja muu lihaga, pastöriseerimata piimaga, erinevate värskete köögiviljadega (nt kurk, kapsas, spinat ja salat), pastöriseerimata õunamahla ja juustuga.
Kuidas vältida haigestumist?
Saksamaal E. coli haiguspuhangu käigus andis Saksamaa Valitsus soovituse võimalikult vältida kahjustatud piirkonnas selliste värskete köögiviljade tarbimist nagu kurgid, tomatid ja salat kuni puhangu põhjuse kindlaks tegemiseni.
Vaatamata paljudele kasutusel olevatele meetmete võivad tarbijad olla ohustatud haigustekitaja suhtes saastatud toidu kaudu, eriti värskete või mittepiisavalt kuumutatud toiduainete kaudu, mis võib omakorda põhjustada haiguspuhangute teket.
Siiski on olemas teatud lihtsad ettevaatusabinõud, mille kasutamisel saab vähendada haigestumise riski kokkupuutel potentsiaalselt saastunud toiduainete, haige looma või inimesega.
Tarbijad saavad oluliselt vähendada haigestumise riski kodus, järgides toidukäitlemise- ja hügieeni reegleid.
Isiklik kätehügieen
Pese käed korralikult enne toidu valmistamist, serveerimist või söömist
Pese käed pärast tualeti kasutamist või mähkmete vahetamist
Pese käed pärast värskete köögiviljade või toore liha käitlemist
Pese käed pärast kokkupuudet lemmik- või põllumajandusloomadega ja pärast loomafarmide külastamist
Toidu käitlemine
Kõhulahtisuse või oksendamise sümptomitega isik tuleb viivitamatult kõrvaldada toidukäitlemisest
Kõik puu- ja köögiviljad tuleb korralikult pesta jooksva veega, eriti need, mida enne tarbimist termiliselt ei töödelda
Koori juur- ja puuviljad
Köögiviljade ja liha korralik kuumtöötlemine hävitab haigustekitajaid
Väldi ristsaastumist ehk haigustekitaja levikut toorelt toidult valmistoidule. Näiteks kasuta eraldi lõikelaudu toore liha ja küpsetatud liha jaoks ning värskete köögiviljade jaoks või pese lõikelaud pesuvahendiga erinevate toiduainete käitlemise vahel.
Järgnevate soovituste aluseks on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 1. juunil 2011.a koostatud ühisavaldus.
Lisateave: Maailma Terviseorganisatsiooni „Toiduohutuse Viis Võtit“
