Foolhape — hädavajalik terve lapse sünniks
Täiskasvanu ööpäevane foolhappevajadus sõltub tema individuaalsest ainevahetusest, kuid valdavalt on see 200-400 mikrogrammi. Vitamiinivajadus tõuseb tunduvalt raseduse ajal (600-800 mikrogrammi päevas), samuti last rinnaga toitvatel emadel (500 mikrogrammi päevas).
Foolhappel on loote arengus elutähtis roll
Nii nagu kõiki teisigi vitamiine, peab loode foolhapet saama ema verest. Seetõttu tõuseb raseduse vältel last ootava naise foolhappevajadus umbes kahekordseks. Foolhappepuudus võib põhjustada raseduse katkemist ja enneaegset sünnitust, rasedustoksikoose, verejookse ning aneemiat emal ja lapsel. Lootel võivad tekkida ajukahjustused, suulaelõhed ja mitmed teised arengudefektid. Lapse aeglane areng ja võimalikud hilisemad arenguhäired saavad mõnigi kord alguse toitainetevaesest üsasisesest perioodist. Seetõttu tuleks nii rasedatel kui rinnaga toitvatel emadel tingimata kindlustada oma toidus tunduvalt kõrgem foolhappe sisaldus.
„Foolhape on väga oluline DNA arengul, sugurakkude küpsemisel ja valmimisel, munaraku kinnitumisel ja raskete väärarengute vältimisel,” ütleb Nova Vita lastetuse ravi ja laborimeditsiini keskuse arst-geneetik Riina Žordania.
Foolhapet tuleb piisavalt tarbida jubaenne rasestumist
„Foolhapet võiks hakata juurde sööma juba siis, kui last planeeritakse, eriti vältimaks raskeid väärarenguid, mis tekivad juba väga varases lootearengus, kui naine ei pruugi veel teadagi, et ta on rase.”
Niisiis, kui ema organismis on raseduse tekkides juhuslikult liiga vähe foolhapet, jääb loode juba alguses halba seisu. Tõsisematel juhtudel võib foolhappevaegus saada isegi loote hukkumise põhjuseks.
„Kui mujal on juba riiklikus programmis sees, et mõningatesse sooladesse ja jahudesse lisatakse foolhapet, tagamaks inimeste piisav varustatus, siis Eestil on veel selles osas veel arenguruumi. Foolhappega varustatuse tagamine on aga eluliselt tähtis, sest kuna naine ei pruugi esimestel ja loote arengu kõige kriitilisematel kuudel oma rasedusest veel teadlik olla, siis võiks olla piisav foolhappega varustatus juba varakult enne rasestumist tagatud.”
„Rakkude arenemine algab enne, kui naine oma rasedusest teadlik on. Sel ajal pannakse juba paika need kolm lootekesta, millest edaspidi tekivad kõik organid,” ütleb Žordania.
Foolhape kuulub B-vitamiinide rühma ja seda on vähesel hulgal paljudes taimsetes ja loomsetes toiduainetes. Taimsetest on foolhapperikkaimad kõik rohelised taimeosad (lehtköögiviljad), oad, läätsed, mustsõstarja tsitrusviljad. Loomsetest toiduainetest on foolhappe sisalduse poolest rikkaimad maks ja neerud. Et aga foolhape on väga kergesti lagunev vitamiin (aedviljade keetmisel säilib vaid 10-30% ja liha küpsetamisel hävib pea täielikult), siis on kõige otstarbekam tarbida just erinevaid toorsalateid. Igapäevasel toidulaual pakuvad meile foolhapet ka leib ja pärm.
