Menopaus – loomulik bioloogiline protsess

Üleminekuiga ehk klimakteerium on naise elus periood, mil munasarjade talitlus nõrgeneb, kuni lõpuks vaibub. Kõige selgem märk sellest on, et lakkab igakuine menstruatsioon.

Üleminekueas tekivad hormonaalsed muutused – keha ei tooda enam munarakke ja östrogeenhormoone. Sellega kaasnevad ka kehalised muutused, mis on kõigil naistel ühesugused, kuigi neid tajutakse erinevalt.

Hormonaalsed muutused algavad 40. eluaastast, kuid siis kohe neid tavaliselt ei märgata. Sel ajal on veel menstruatsioonitsükkel regulaarne ja viljastumisvõime säilinud.

Meie kliimas algab menopaus 50–52 aasta vanuses, kuid lapsesaamise võimalus väheneb juba varem. Menstruatsioonitsükkel muutub enne seda mitme aasta vältel ebaregulaarseks. On täheldatud, et kiiritusravi, suitsetamine ja raske füüsiline töö toovad menopausi ettepoole.

Östrogeenivaegusest tingitud kaebused

Hormonaalsest muutusest tingitud kaebused (kuumad hood ja öised higistamised) on ebameeldivad. Kuumad hood ilmnevad seetõttu, et muutused mõjutavad kehatemperatuuri ja vereringet reguleerivaid ajukeskusi. Kuum hoog algab tavaliselt ülakehast ja levib siis kaelale ning näole. Hoog tekib ootamatult ja kestab mõnest sekundist kuni poole tunnini.

Kuna enamasti tekivad kuumahood öösiti, siis kaasneb unehäire – uni muutub katkendlikuks. Selle tagajärjeks on päevane muutlik meeleolu: liigne ärrituvus, paha tuju ja tahtmine nutta. Tekivad loidus, väsimus ja keskendumisraskused.

Peale selle esinevad lihase-, liigese- ja peavalu, südamepekslemine, peapööritus ja uriinilekked. Sageli väheneb ka huvi seksuaalelu vastu. Pealegi võib limaskesta kuivus põhjustada suguühte valulikkust, ent seda saab leevendada pehmendava kreemiga.

On märgatud, et aktiivset füüsilist tegevust ja liikumist harrastavatel naistel mööduvad üleminekuaastad tunduvalt vähemate vaevustega.

Üleminekuea hilised nähud

Hormonaalsete muutuste tõttu õhenevad nahk ja limaskestad, tekib kusepidamatus ning luude hõrenemine (osteoporoos), suureneb südame- ja veresoontehaiguste risk. Üleminekuaastad võivad muuta naised altimaks mitmetele kroonilistele haigustele.

Kui menopaus algab enne 45. eluaastat, kasvab oluliselt risk haigestuda kroonilistesse tõbedesse. Näiteks on osteoporoosirisk suur varases menopausis ja suitsetajatel. Lisaks mõjuvad pärilikud tegurid, toitumisharjumused (ebapiisav kaltsiumi ja D-vitamiini saamine toiduga) vähene kehaline aktiivsus ja teised tegurid.

Võib tekkida metaboolne- ehk ainevahetussündroom – ülekaalulisus, kõrgvererõhktõbi, vererasvade ainevahetushäired (kolesterooli ning veresuhkru taseme kõrgenemine).

Kuidas leevendada menopausi?

Mõnel naisel on klimakteerilisi vaevusi väga vähe. Üleminekuea vaevused kestavad tavaliselt paar aastat, kolmandikul üle viie aasta, mõnikord aga isegi kümme aastat või veelgi kauem.

Päritud pikaealisuse geenid ja abikaasa olemasolu mõjutavad suuresti üleminekuaastate elukvaliteeti. Väga tähtis muu hulgas on positiivne ellusuhtumine.

Tervislik eluviis õige toitumise, aktiivse liikumise ja võimlemisega leevendab kaebusi ning aitab vältida luude hõrenemist ja kehakaalu tõusu.

Viimase vältimiseks peaks igapäevane toit sisaldama varasemast lahjemaid toite, toorsalateid ja puuvilju. Lisaks on vaja manustada D-vitamiini ja kaltsiumi.

Õige oleks piirata alkoholitarbimist.

Üldse peab senisest enam pöörama tähelepanu tervisele. Kui vaevused on väga häiriva loomuga, tuleb minna perearsti või günekoloogi juurde. Viimane kontrollib rindu ja võtab läbivaatuse ajal ka Pap-testi preparaadi.

Hormoonasendusravist saab abi

Hormoonasendusravi on tõhus. Selle mõjul vähenevad vaevused kiiresti. Ka vähendab hormoonravi luu hõrenemisest tekkivate luumurdude riski ning südame- ja veresoonkonnahaiguste ohtu.

Ravi alustatakse väikeste annustega, hiljem suurendatakse neid. Kahjuks võib hormonaalravi põhjustada ka mõningaid kõrvaltoimeid (suguteede vähest veritsust, iiveldust, turseid, kõhupuhitust, rindade valulikkust, peavalu).

Ravi kestus on individuaalne. Kõrvalnähud võivad esineda peamiselt esimestel kuudel.

Kuid mõnel juhul ei tohigi hormoonasendusravi teha. Näiteks kui varem esines rinnavähki või on teisigi haigusi või haiguslikke nähte – süva­veeni tromboosi, kopsuarteri tromboembooliat, valusid südame piirkonnas, südamelihase infarkti, ajuinfarkti, ägedat maksahaigust ja suguteede
veritsust.

Arsti otsustada on, kas sobib teha hormoon­asendusravi või tuleks kasutada teisi ravivõimalusi.