Ettevaatust, ootamatud suvetõved!
“Meie kandis haigestuvad teistest sagedamini ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse suurte moodsate marketite külmkambrites töötavad inimesed,” jagab Räpina perearst Anne Kaldoja oma tähelepanekuid.
Ka konditsioneeridega autod ja kontoriruumid tekitavad olukordi, mille tagajärjel inimesed suures suvekuumuses haigevoodisse varisevad.
Kas tegemist on mõne uue ja eriti nakkava suvetõvega?
Tohtrid kinnitavad, et õnneks siiski mitte.
Stress korjab nakkuse
Tallinnas Linnamõisa perearstikeskuses töötav doktor Katrin Martinson selgitab, et külmetus on haigestumiste kirjeldamisel laialt kasutatav mõiste ja seda sõna pruugivad vahel arstidki.
Samas on see termin eksitav, sellist haigusterühma nagu külmetushaigused pole olemas.
Tegelikult on ülemiste hingamisteede nakkushaiguste põhjuseks ikkagi kas bakterid või viirused. Ja neid leidub ümbritsevas keskkonnas alati rohkelt.
Haigestutakse aga siis, kui tekib mingi soodustav lisafaktor väliskeskkonnas või organismis, mis nakatumise ja sellele järgneva haigestumise võimalikuks teeb.
“Konditsioneeritud kontoriõhk, külm vesi ja stress üksnes aitavad haigustekitajate vastuvõtuks soodsad tingimused luua,” selgitab Martinson nn külmetushaiguste tagamaid.
Üks näide Maalehest endast: ajakirjanik kihutas tulikuuma ilmaga laulupeo kajastamiselt jalgrattal otse randa, jõi pudeli külma õlut, käis jääkülmas vees ujumas ning mõne tunni pärast vappus palavikus.
Hea ja halva võitluse võitja
Perearstide seltsi juhatuse liikme Anneli Talviku sõnul ei peagi inimene selleks, et kuuma ilmaga haigeks jääda, külmatunnet kogema.
Konditsioneeritud külma õhu mõjul ahenevad naha ja limaskestade pindmised veresooned ning vere- ja lümfivool aeglustub.
“Suus ja neelus on meil alati viirusi. Veri toimetab kohale ained, mis nendega võidelda aitavad. Lümf viib jäägid minema ning need tehakse pindmistes lümfisõlmedes kahjutuks,” selgitab Talvik. Kui aga äkiline külm, olgu õhk või vesi, vere- ja lümfivoolu halvates hea ja halva võitluse segamini lööb, ongi haigestumine käes.
Nakkushaigustele on iseloomulik sesoonsus ehk haigestumise suurenemine-vähenemine eri aastaaegadel.
Suvel esineb sageli streptokokkide poolt põhjustatud infektsioone, näiteks ägedat tonsilliiti ehk rahvakeeli angiini, samas vähem nohu-köhaga kulgevaid ülemiste hingamisteede haigestumisi. Sügistalvisel hooajal on aga rohkem rotaviirusest tingitud seedetraktinakkusi.
Ülemiste hingamisteede nakkushaiguste kõrgperiood on Eestis septembrist aprillini, kuid see ei tähenda, et neid muul ajal ei esineks.
Terviseameti andmetel diagnoositi juunis 7328 sellist haigusjuhtu, jaanuaris seevastu mitu korda enam – 26 550. Võrdselt haigestuvad nii mehed kui naised.
Mädakuu ajab mädanema
Võiks arvata, et kuum ilm muudab igapäevaeluga toimetuleku raskeks kõrgvererõhutõve käes kannatajatel ja südamehaigetel. Aga võta näpust.
“Kui kroonilise tervisehädaga inimene ise oma tervise eest hoolt kannab ja talle määratud ravimeid korralikult võtab, siis kuuma ilma talumine suuri probleeme ei tekita,” selgitab Martinson.
Küll satub suviti arstide vastuvõtule tihti inimesi, keda tabanud mingi trauma või hammustanud putukad. Ka mitmesuguste põhjustega kõrvavalud ja mädased nahahaigused on sagedased.
“Mädakuu ajab mädanema,” viitab Anneli Talvik augustikuu rahvapärasele nimetusele ning soovitab igasuguseid nahamarrastusi hoolega silmas pidada.
Selleks, et keha terve ja vaim virge püsiks, tohtrite sõnul midagi üle jõu käivat tegema ei pea. Tuleb vaid tervislikult süüa, sporti teha ja korralikult puhata.
Kuuma ilma korral on oluline jälgida, et keha saaks piisavalt vedelikku. Terve inimene peaks seda tarbima nii toidu kui joogina kokku 2,5–3 liitrit päevas.
Lisaks sellele, et vedelik eritub organismist neerude kaudu, kaob seda suvel palju ka naha ja kopsude vahendusel – higistades ja hingates.
Ülemiste hingamisteede nakkused
| Kuu | Diagnoositud juhtumeid |
| Jaanuar | 26 550 |
| Veebruar | 26 111 |
| Märts | 23 020 |
| Aprill | 17 050 |
| Mai | 12 515 |
| Juuni | 7 328 |
Allikas: terviseamet
