Kollatõbi võimutseb Viljandis edasi

“Kahjuks tuleb haigeid iga päevaga juurde. Paar päeva tagasi registreerisime kolm uut A-hepatiiti haigestunut,” rääkis kollatõvega võitleva Viljandi haigla nakkustõrje arst Ruth Männik.

Kollatõppe haigestunute arv Viljandimaal on jõudnud juba üle 40, lisaks kümmekond juhtu mujal Eestis, peamiselt Tallinnas. Aga needki haiged on olnud seotud Viljandimaaga.

Nüüd hakkavad haigestuma need, kes on varem kollatõppe jäänutega kokku puutunud.

Nakkustõrje arsti Ruth Männiku sõnul on võimatu prognoosida, kui laia ulatuse tõbi Viljandis võtta võib.

Nõudlus vaktsiini järele pigem kasvab

Ainus, mis haiguse levimist kindlasti takistaks, on vaktsineerimine.

“Paraku pole meie haiglal seda isegi nii palju, et kõiki oma töötajaid vaktsineerida. Köögitöötajad jäid välja,” möönab Männik. Samas võib viirus ka toiduga edasi kanduda.

Viljandi apteekrite sõnul kasvab nõudlus vaktsiini järele iga päevaga. Samas tuleb inimestele tihti eitavaid vastuseid anda. Et juba otsas.

“Praegu on meil viis doosi täiskasvanutele, see saab täna otsa. Lastevaktsiin lõppes eile, hulgilaost lubati seda alles nädala pärast,” selgitas Viljandi Vana-Apteegi proviisor Karin Jõgisoo teisipäeval.

Jõgisoo kinnitusel ei osanud apteegid ega ka vaktsiinide maaletoojad ette näha, et nii suuri koguseid tuleks lattu sisse võtta. Nüüd julgeksid nad juba rohkem tellida.

Samas on vaktsiin üpris kallis: täiskasvanute A-hepatiidi vaktsiin maksab 32.84 eurot ja laste oma 23.23.

Et Eestis ei korduks varem Lätis juhtunu

Ruth Männiku sõnul oleks eriti oluline nüüd, kui haiguse levik laieneb, vaktsineerida tasuta vähemalt kas või kõik Viljandi lapsed.

Talle valmistas pettumuse läinudnädalane vabariigi valitsuse istung, kus ei peetud seda vajalikuks.

Valitsuse toonasel pressikonverentsil ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur, et loodetavasti kõik laheneb ja riigil pole Viljandisse täiendavat ressurssi vaja suunata.

“Hiljaksjäämine ja kollatõve vaibumisele lootmine võib viia sarnase olukorrani, mis juhtus Lätis paari-kolme aasta eest, kus üle riigi mitu tuhat inimest samasse tõppe haigestus,” toob Männik näite naabrite juurest.

Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri kinnitas, et “vaktsineerimine kollatõve vastu ei kuulu riiklikku programmi, mistõttu tuleb soovijail vaktsiini eest ise tasuda”.

Kergemalt põdevad Viljandi kandi haiged on ravil kohalikus haiglas, kõbusamad ka kodus. Raskema kuluga haiged on Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus või sisekliiniku nakkushaiguste osakonnas.

“Ükski neist eluohtlikus seisundis ei ole, aga nende tervenemine võtab kauem aega,” hindab sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja dr Matti Mai-mets.

Viljandisse minekut ei tasu küll karta

Maimets kinnitab samuti, et kõige kindlam võimalus kollatõvest pääseda on vaktsineerimine.

“Hirmud vaktsiinide suhtes on alusetud,” lausus ta. “See, et seagripi vaktsiin on seotud mõne haiguse tekkega, ei ole leidnud uuringutega tõestamist.”

Kuna vaktsiin ei ole odav, ei saa seda kõigile soovitada.

“Kui kollatõbi läheneb, ümberringi hakkavad inimesed haigeks jääma, tasuks kindlasti ka teiste kantide inimestel hakata vaktsineerimisele mõtlema,” paneb Maimets südamele. Ning kunagi ei tee liiga käte pesemine.

Mida vanem inimene on, seda kergemini ja raskemalt võib ta haigeks jääda, kui nakkusega kokku puutub, selgitab Maimets. Neist omakorda põevad seda kõige raskemalt need, kes on maksale enne napsiga haiget teinud.

Kuigi ühtegi surmajuhtu pole olnud, on alati võimalus, et need haiged võivad ka maksapuudulikkusesse surra.

Tavaliselt aga paranetakse hästi, kes kiiremini, kel võtab see kauem aega.

Viljandisse sõitmist ei maksaks aga Maimetsa sõnul karta.

Mis on A-viirushepatiit?

- Maksapõletik, mida põhjustab nakatumine A-hepatiidi viirusega. Lisaks tekitavad kollatõbe ka B-, C-, D- ja E-hepatiidi viirused.
- Haigusnähud tekivad 15–50 päeva pärast viirusega nakatumist. Algusfaas sarnaneb gripiga: palavik, isutus, lihasvalud, oksendamine.
- Tõvest annavad märku tume kollakaspruun uriin ja heledamaks muutunud väljaheide. Haige silmavalged, limaskestad ja nahk muutuvad kollaseks.
- Haige inimene on nakkusohtlik 2–3 nädalat enne esimeste haigusnähtude teket ning haiguse esimesel ja teisel nädalal.
- Kahjustab maksakudet.
Kuidas tõbe vältida?
- Vaktsineerimine.
- Sage kätepesu vee ja seebiga (tualetist tulles, koju saabumisel, enne toiduvalmistamist ja söömist, pärast poes käimist jne).
- Puu- ja köögiviljade pesemine jooksva vee all.
- Toidu (eriti liha, munad ja mereannid) korralik kuumutamine.

Allikas: terviseamet, Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakond