SEL NÄDALAL TALLINNA LOOMAAIAS: Leopardipoiss Baruto pühib Eestimaa tolmu käppadelt
14. aprilli öösel kell 4.07 nägi Tallinna loomaaias ilmavalgust üks imepisike amuuri leopardi poeg. Seda maailma mastaapides tähtsat sündmust olid veebikaamerate kaudu jälgimas sajad inimesed. Emotsioonid olid ootusest ärevil: kes sünnib, mitu sünnib?
Leopardipojad sünnivad pimedatena, nii ka see värske maailmakodanik. Uskumatult palju rõõmu põhjustas esimene nõudlik „vääks“. Loomaaiatöötajad käisid kikivarvul, soovimata kuidagi häirida vastsündinu ja ema Darla olemist. Väikseke hakkas kohe otsima teed piimakraanini, mille ta ka peagi leidis. Ja isu oli tal suurepärane.
Lausa nii hea, et ta võttis hoogsalt juurde ja veel pisikesed nõrgad käpakesed ei tahtnud seda kehamassi sugugi kanda. Tema liikumine meenutas mõnda aega pigem esikäppade jõul roomamist. Isekeskis sai seda liikumist nimetatud kroolimiseks. Huvilised muretsesid: äkki ei hakkagi kõndima? Tegelik põhjus peitus aga kogukas kehas ja libedas põrandas. Peagi paigaldasid loomaaia tublid töömehed pessa uue, karedama põranda. Ja imeilus nööbisilmne loomalaps hakkas peagi neljal jalal igasse võimalikku suunda sibama.
Ema Darla nägi tublisti vaeva oma pojakese tassimisel tagasi „turvanurka“. Väikseke üritas igal võimalusel maailma avastama minna, aga Darla arvates polnud aeg veel selleks küps. Esialgu osutus keeruliseks isegi üle ema saba ronimine, see võis aega võtta kümneid minuteid. Turnimise käigus tuli ette ka äpardusi: küll vajus pisike keha algpunkti tagasi, küll kukkus loomake lihtsalt külili, küll tuli tukk peale. Pisipõnn üritas ka emme menüüd proovida, aga ka selleks polnud veel õige aeg. Üks õppetund järgnes teisele, nii need päevad tähelepanelike loomasõprade silmade all möödusid. Iga uus olukord fikseeriti, kõik loomakese avastused jäädvustati.
Kas keegi kujutab ette, et väike leopard teeb algul häält, mis pigem meenutab varese väga nõudlikku kraaksumist; et saba, mis täiskasvanud loomal on suur ja kohev, meenutab esimestel elukuudel pigem pliiatsit või väikest porgandit kui tulevast au ja uhkust? Aga täpselt nii just ongi.
Suurt rõõmu valmistasid loomaaia veterinaari Maaja Kitsingu esimesed värvifotod kuuvanusest kutsikast. Ennast polnud veel ollagi, aga küüned ja hambad juba nagu ühele õigele kiskjale kohane! Järgmine pildiseeria tuli leopardikutsika kahekuuseks saamisel. Missugune kaunis karvapallike Tallinna loomaaia varjulises pesas ema valvsa silma all elas!
21. juuli jääb meelde päevana, mil loomaaiakülastaja sai esmakordselt näha suurde aedikusse pääsenud, sel hetkel veel nimetut leopardikutsikat. Olukord oli ärev, nii loomade endi kui ka meie, leopardifännide seas. Eks loomad tajuvad, et miskit on teoksil. Ema ja lapse suurde aedikusse saamiseks oli vaja sealt isane leopard Freddi suunata väiksemasse aedikusse, aga uhke papa ei tahtnud oma kivitroonist sugugi loobuda. Järgmisel päeval vahetus siiski õnnestus.
Kohal oli „luuremeeskond“ - kaamerad olid ootevalmis, tabamaks hetke väikese karvapalli esimesest avalikkuse ette tulekust. Ja siis ta tuli! Esimesed sammud olid arglikud, oli ju see aedik temale veel tundmatu ja väga võõraste lõhnadega. Julgust maailma avastamiseks sel loomakesel aga jätkus ning läbi sai uuritud iga viimnegi nurk. Esimesena vallutas väike tähniline päntajalg kivihunniku, mis on jäänud üheks tema lemmikkohaks.
Jooksvalt oli aga leopardifännidel tekkinud idee kutsika nime suhtes. Ettepanek sai loomaaia heakskiidu ning 11. augustil toimus loomaaias „ristiisa“ Kaido Höövelsoni alias Baruto osavõtul ning rohkete tunnistajate osalusel nimepanekupidu. Nimetust leopardikutsikast sai Baruto. Baruto tähendab jaapani keeles „mees Baltikumist“.
19. septembril sai fännide poolt punutud ja leopardiaedikusse üles riputatud vanadest tuletõrjevoolikutest valmistatud võrkkiik, mille väike kangelane kohe omaks võttis. Varastel hommikutundidel, pärastlõunasel ärkvelolekuajal ning hilisõhtul võib praegugi teda seal näha ronimas, turnimas, tukkumas. Pall hambusse – hopsti! poomi peale – hüppega kiike – kukerpallitades kiigest välja – jooksuga mäkke – nii see trajektoor kulgeb. Ja vastupidi. Juhtub pall hammaste vahelt ära libisema, tuleb kogu retke jälle otsast alata. Eriliseks lemmikuks on Barutole saanud poomi ots – seal on hea lihtsalt aega veeta ja vajadusel silma looja lasta.
Sünnist alates on Baruto olnud fännide ja loomaaiakülastajate teravdatud tähelepanu all. Paljudes peredes ei möödu päevagi, kui ei vaadata veebikaamerast tema tegemisi. Kui palju rõõmu on ta teinud loomaaiakülastajatele; kui paljudele lastele ja täiskasvanutele on ta läbi vaateakna „käppa andnud“ või oma pisikesi hambaid demonstreerinud.
8 kuuga on pisikesest leopardititast kasvanud suur ja tugev loom. Kätte on jõudnud aeg, mil Baruto alustab iseseisvat elu. Ka looduses lähevad ühel hetkel emalooma ja poja teed lahku. Esialgu viiakse ta eraldi aedikusse, hiljem ülemaailmse amuuri leopardi säilitamise programmi raames talle ettenähtud loomaaeda Põhja-Itaalias, kus teda on ootamas juba noor leopardineiu.
Tuult tiibadesse ja palju ilusaid karvakerasid!
Vaata ka Baruto elu piltidel!
Fakte möödunud 8 kuu kohta:
Baruto sünnile järgnenud paaril päeval oli veebikaamera vaatajaid pidevalt 1000-2000. Sündi, mis toimus kell 4 öösel ning kestis kokku 5-10 minutit, vaatas 80-100 arvutikasutajat.
Aprillist alates on pesakaamera striimi käivitatud 2,7 miljonit korda.
Riikidest on kõige rohkem vaatajaid Eestist, Soomest, Venemaalt, USA-st, Rootsist, Lätist, aga ka eksootilisematest ja kaugematest paikadest, nagu Cooki saared, El Salvador, Oman, Uruguai, Vietnam, Hong Kong, Guatemala, Katar, Maldiivid, Pakistan, Liibanon, Uus-Meremaa, Araabia Ühendemiraadid, Iraan, Iraak. Kokku on veebikaameraid vaadatud 102 riigist.
Darla-Baruto tegemiste-toimetamiste kohta on kirjutatud kokku umbes 27500 kommentaari.
Suured tänusõnad firmale Digisilm PRO OÜ, kes koostöös loomaaia ning Linx Telecomiga võimaldab loomahuvilistel reaalajas jälgida äärmiselt ohustatud amuuri leopardide elu, tuues läbi vandaalikindlate veebikaamerate pildi vaatajateni. Samuti on võimalik vaadata lumeleopardide ehk irbiste toimetamisi. Loomakaameraid saab näha aadressidelt www.digisilm.ee ja www.loomaaed.ee.
