Haigestumine A-viirushepatiiti Viljandimaal ei ole peatunud
Viljandiga seotud haigusjuhte on alates augustist registreeritud kokku 134. Maakonniti on Viljandist alguse saanud kollatõppe haigestumisi Viljandimaal 115, Tallinnas 9, Raplamaal 5, Harjumaal 2, Pärnumaal, Tartumaal ja Valgamaal üks.
Pühade eelse seisuga on Eestis aasta algusest registreeritud kokku 154 A-viirushepatiidi haigusjuhtu. Neist 116 Viljandimaal, 15 Tallinnas, kaheksa haigestumist Pärnumaal, seitse Raplamaal, Harjumaal neli, Lääne-Virumaal kaks, Tartu- ja Valgamaal üks haigestumine.
Varasematel aastatel on Terviseamet registreerinud vaid üksikuid A-viirushepatiidi haigusjuhte, mis on olnud valdavalt reisidelt saadud nakkused: 2007. a - 10 nakatunut, 2008. a – 13 nakatunut, 2009. a - 19 nakatunut ja 2010. a vaid kuus nakatunut.
Viimane suurim kollatõve puhang oli 1993. a Sõmerus, kus haigestus A-viirushepatiiti 614 inimest. Siis oli puhangu põhjustajaks saastunud joogivesi.
A-viirushepatiit ehk kollatõbi on nakkushaigus, mis levib peamiselt olmelisel teel, kas saastunud käte, toiduainete või pindade kaudu. Haiguse peiteperiood kestab 15 – 50, keskmiselt kuni 30 päeva. Kliinilisteks nähtudeks on väsimus, palavik, kõhuvalu ja oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.
Haigestunud inimene on nakkusohtlik 1-2 nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni üks nädal pärast kollasuse tekkimist. Viiruse eritumine väljaheitega lakkab üks nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka asümptomaatiline, eeskätt lastel. Kollatõve läbipõdemise järgselt kujuneb välja eluaegne immuunsus.
Kindlama kaitse A-viirushepatiidi vastu annab vaktsineerimine. Vaktsiini manustatakse kaks doosi 6-12-kuulise intervalliga. Immuunsus kujuneb ühe kuu jooksul 94-100% vaktsineeritutel pärast esimese annuse manustamist ja kõigil vaktsineeritutel pärast teise annuse manustamist. Immuunsuse kestvus pärast vaktsineerimist on vähemalt 25 aastat.
