Ülinakkava linnugripi uurijad võtsid hiigelepideemia kartuses aja maha

Gripitüvi H5N1 on inimestele väga ohtlik, üle kuuekümne protsendi nakkusjuhtudest lõppeb surmaga. Õnneks on taudi levik piiratud, kuna see ei kandu inimeselt inimesele.

Möödunud sügisel manipuleerisid Rotterdami Erasmuse ülikooli ja USA Wisconsin-Madisoni ülikooli viroloogid linnugripi tüvega laboris. Muundatud viirusevorm muutus ülimalt nakkavaks tuhkrutele – viirus levis ka köhimisel ja aevastamisel, vahendab Novaator.ee.

Katsete tulemusi pole uurimisrühmal seni õnnestunud avaldada. Möödunud aasta detsembris palusid USA võimud artikli käsikirjast välja jätta viirusetüve loomist puudutavad detailid, et need ei saaks sattuda terroristide kätte.

Mainekad ajakirjad Nature ja Science peavad praegu läbirääkimisi, et avaldada uurimuse kärbitud versioon ning teha andmestik linnugrippi uurivatele viroloogidele kättesaadavaks.

Möödunud nädalal saatis Rotterdami uurimisrühma juht Ron Fouchier mõlemale teadusväljaandele kirja, kus teatas, et laborid panevad kaheks kuuks seisma kõik uue ülinakkava viirusevormiga seotud katsed.

Eksperimentidega seotud teadlased kinnitasid, et senised katsed on tehtud rangetele turvanõuetele vastavalt ning soovitasid kokku kutsuda rahvusvahelise foorumi, mis arutleks sellise uurimistöö riskide üle.

Inimeselt inimesele nakkava tüve tekkimine tekitaks suure tõenäosusega hiigelepideemia, mis võib nõuda kümneid miljoneid ohvreid. Kas tuhkrutele nakkav viirus on ohtlik ka inimesele, pole võimalik kindlaks teha.

Fouchier´sõnul on gripinakkuste uurimine vajalik, et ennustada, millised mutatsioonid võivad viirusel looduses tekkida. H5N1 ringleb jätkuvalt looduses ning kandub lindudelt inimesele.

Käesoleval aastal on uutest linnugripiohvritest teatanud Hiina, Indoneesia, Kambodža ja Egiptus.