Nad toituvad sisalikest, kahepaiksetest, pisiimetajatest, samuti lindudest ja nende munadest. Nad on väga head ronijad. Seda oskust kasutavad nad edukalt puude otsas asuvate linnupesade rüüstamiseks. Saagi surmavad nad kägistamise teel, hoides saaklooma haardes, seni kuni ohver on lämbunud. Siis keerdub madu lahti ja hakkab saaklooma neelama. Neelamist alustab ta peast ning neelab saaklooma alla tervelt. Saaklooma teekonda mao kehas on võimalik väljastpoolt jälgida.

Maisimadu paljuneb munemise teel. Sooja ja varjulisse kohta vanasse kändu või lehehunnikusse muneb emaloom korraga kuni 25 muna. Umbes 70 päeva pärast kooruvad pojad on 20–35 cm pikad ja toituvad eelkõige sisalikest ja konnadest.

Madu kasvab läbi kestumiste. Kestumiseks nimetatakse naha väliskihi mahakoorumist. Tervel maol eraldub kest esmalt suu juurest, madu hakkab oma kestast välja roomama ja see koorub pahupidi sukana kogu kehalt. Kestast lahtisaamise kiirendamiseks nühib madu ennast vastu puutüve, oksa, kivi või maapinda, ronib läbi pilude või kastab end vette.

Maod silmi ei pilguta. Nende silmalaud on kokku kasvanud ja paistavad küll läbi, kuid nende nägemine ei ole kuigi terav. Kestumisel eraldub nahk ka silmade pealt.

Maod on kõigusoojased, st nende kehatemperatuur sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist. Vastupidiselt arvamusele, et madu on niiske ja külm, on ta katsudes siiski kuiv ja soe.

Maisimadu on tuntud lemmikloomana. Teda on lihtne pidada, ta ei ole ohtlik ega agressiivne. Arvatakse, et Eesti maokasvatajate käes on umbes 200 maisimadu. Maisimadu võib näha Tallinna loomaaias ja Pärnu MiniZoos.

Tallinna loomaaias näeb maisimadusid nii troopikamajas kui elevandimajas. Piltidele jäi elevandimaja kolmest maisimaost kõige kirkam ja rahulikum isend.