Uuri, mis metsas toimub ehk metsakino
„Kas seda pilti seisma panna ei saa?“ küsib mu 7-aastane tütar, kui peab minema endale köögist uut võileiba tooma. Küllap on metsanotsude hea isu tallegi mõjunud. Kuid kaamerapilti saab küll seisata, aga elu metsas läheb sel ajal edasi.
Veel kümmekond aastat tagasi sai metsaelanike tegemisi jälgida vaid sinna varjeonne ehitades ja sealt neid siis hiirvaikselt vaadeldes. See nõudis loomade head tundmist ja suurt püsivust. Nüüd on head loodusetundjad ja arvutimehed metsa üles seadnud mitmed veebikaamerad, mis saadavad pidevalt pildi looduskalender.ee lehe kaudu meie koduarvutitesse.
Lihtne on klikkida arvutis lahti soovitud kaamerapilt ja vaadata, mida teevad parasjagu metssead söötmispaigas või hülged ühel väikesel meresaarel. Ja kui meil endal parasjagu linnumaja aknal pole, siis uurida, millised linnud külastavad ühte talvepealinna, Otepää toidulauda. Või saab talvel vaadata, kuidas ronk Läänemaal merikotkast sabast sikutab. Eriti tore on aga kaasa elada kotkapoegade koorumisele kõrgel latvade kohal kiikuvas pesas või näha kuidas must-toonekure ema toob oma valgeis udusulis poegadele nokatäie metsaojadest püütud kala.
Muidugi näeme kaamera ees ka seda, et loomade elu metsas pole sugugi vaid söömine. Tihtipeale tuleb oma elu eest võidelda. Kord vajusid kaks põdramullikat hülgekaamera ees läbi õhukese jää, üks suutis kohe jääsupist välja ujuda, aga teine rabeles peaaegu tunni jagu jääkülmas veesupis, enne kui suvisel metsajooksul hästitreenitud lihased põdramullika jääservale aitasid.
Vahel tundub, et loomad saavad justkui aru, et neid filmitakse. Kotkaemanda kiire pilk silmaservast otse meie silma näitab, et ta teab. Aga vahel linnud tahavadki meiega toredaid hetki jagada. Nii käib igal aastal üks merikotkaema mulle suve teisel poolel oma poega näitamas. Uhkelt tulevad nad kahekesi.
Looduskaamerate ülesseadja Gennadi Skromnov ütleb, et temale on kaamerapildist kõige meeledejäävam see, kuidas must-toonekurgede pojad hakkasid munadest kooruma. Nõrka kopsimist oli mikrofoni kuulda juba tükk aega. Ja siis kui toonekurepoeg suutis esimese prao munasse kopsida, tõusis ema pesal püsti ja tuhandetes kodudes said lapsed ja nende vanemad esmakordselt läbi veebikaamera näha, kuidas pisike, veel märg valge olevus koore lõplikult katki toksis ja munakoortest välja puges. Kuidas poja kiirelt kuivasid ja kuidas õnnelik ema pojakese oma kõhu alla sooja sättis.
