SEL NÄDALAL TALLINNA LOOMAAIAS: Vanim asukas harikrokodill Vanamees
Harikrokodill (Crocodylus porosus) on maailma suurim krokodilliline, kes võib kasvada kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1 tonni. Kui üldiselt on krokodillid mageveeloomad, siis harikrokodill võib ujuda ka sadade kilomeetrite kaugusele avamerele.
Tegemist on hea ujuja ning suurepärase luurajaga. Ta võib veeta liikumatult tunde, oodates ohu möödumist või saagi liginemist. On avastatud, et pikkade vahemaade läbimisel kasutab harikrokodill edasiliikumiseks hoovusi, tõuse ning mõõnasid.
Harikrokodill veedab suurema osa elust vees, kuid sõltub siiski ka maismaal leiduvast söögipoolisest. Vesi aitab jahutada päevast palavust ning kaitseb ka öise külma eest. Harikrokodill sööb kõiki loomi, kellest jõud üle käib. Krokodillil on küll palju hambaid, aga toitu ta ei näri. Tugevate lõugadega haarab ta saagist ja rebib selle küljest jõuliste pealiigutustega, vahel lausa kogu kehaga vintseldes suupärase tüki. Krokodilli maohape on nii tugevatoimeline, et ära seeditakse ka krabi koorik.
Harikrokodilli keha on kaetud sarvkilbistega, mille alla jäävad suured luukilbised. Looma kasvades tekivad vanade sarvplaatide alla uued ja suuremad, vanad plaadid kukuvad ära ükshaaval.
Krokodillil vahetuvad hambad kogu elu, samas ei vahetu ühe suupoole hambad kunagi korraga. Noortel hakkavad hambad vahetuma suu tagaosast, hiljem vahetuvad hambad vastavalt sellele, kuidas nad kuluvad, esihambad vahetuvad tihedamini.
Harikrokodill paljuneb munemise teel, munedes 25–50 muna varjulisse taimehunnikusse. Äsja munast koorunud poeg on 25–30 cm pikk ja kaalub ligikaudu 70 g.
Kas teadsid, et
* harikrokodill võib püsida vee all enam kui tunni
* suurim kunagi püütud harikrokodill oli 10,1 m pikk
* tänapäeval tohib kasutada vaid farmides kasvatatud krokodillidelt saadud nahka
* mõned harikrokodillid on inimsööjad
* legendi kohaselt krokodillid nutavad, et inimestel hakkaks hale, nad tuleksid lähedale ning krokodill saaks nad kätte
* krokodillid on kõigusoojased, nende kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist
* muistsetel egiptlastel oli järvede ning jõgede jumalaks krokodillipeaga Sebek, kelle auks peeti basseinis kuldrõngaste ja võrudega ehitud niiluse krokodilli.
Tallinna loomaaia vanimaks loomaks on harikrokodill Vanamees, kes elab suures troopikamajas. Vanamees on sündinud arvatavasti 1960. aastal ja saabus Tallinna 1974. aastal Venemaalt. Vanamehe kaalu ei oska keegi öelda, sest ega vabatahtlikult temaga ühte aedikusse teda kaaluma minna ükski loomaaednik ei taha ega tohigi. Aastaid tagasi oli klaasbarjäär külastajate ja Vanamehe vahel madalam, kuid kui täheldati, et loom jälgib teda toitvate talitajate käsi, mitte maitsvat toidupala, ehitati barjäär kõrgemaks.
