Kuidas lapse joonistuse järgi aru saada, millised on lapse silmade läbi pereliikmete omavahelised suhted
Vaata oma lapse joonistust. Kes täiskasvanud pereliikmetest on kõige suurem ja kõige tähtsamal kohal.
Suure ema maja
Kui täieliku perekonna puhul joonistatakse ema kõige suurema ja tähtsama figuurina, siis järelikult pole isaga kõik päris nii, nagu peaks.
"Ta on hullem kui laps, täielik nuhtlus", räägib ema kodus ilmselt isa kohta. Kuni lapsed on väikesed, on nad sageli isaga solidaarsed, neil on temast isegi kahju. Kuid mida lähemale noorukieale, hakkavad nemadki talle ülevalt alla vaatama.
Aga näed, mees kannatab selle kõik välja. Miks siis? Kui naine on loomult tugevam, siis tema ka juhib, sellega muudab ta aga oma partneri veelgi sõltuvamaks. Ka lastel on seetõttu halb, sest üsna sageli kordavad nad oma vanemate saatust. Tugev ema, kes „kõik enda õlul tassib”, on üsna kitsi õrnusi näitama, sest tegelikult peaks ta ise olema nõrk ja kaitstud. Seega pole tal helluse tagavarasid, mida peaks jätkuma pikkadeks aastateks lastele ja ka nende lastele.
Arvesta. Tegelikult on sellist peremudelit võimalik päris lihtsalt muuta. Ning seda isegi suhteliselt lühikese ajaga. Peab ainult tahtma. Näiteks tuleks jälgida oma väljaütlemisi. Ei tohi mehe suhtes kasutada solvavaid märkusi. Vastupidi, tuleb rõhutada tema arvamuse, töö ja tegevuse tähtsust ning tema olulist osa perekonnas. See on raske, sest hingepõhjas pead sa ju ikkagi ennast kõige tähtsamaks. Kujutle siis, et sa lihtsalt mängid — oled temaga ajutiselt osad vahetanud ning nüüd otsustab partner kõik ise ja vastutab kõige eest. Mõne aja pärast võib ju mängu lõpetada. Kuid on üsna tõenäoline, et sa seda nii väga enam ei tahagi. Mees peaks sellises kodus olema mehisem, et naise saaks olla naine. Aga naine peaks mehele alustuseks võimaluse andma
Suure isa maja
Kui isa on joonistusel emast suurem, siis on kogu võim tema käes.
Isa on perekonnas kõige tähtsam, teda kuulavad kõik, ehk isegi kardavad väheke. Kui isa on kodus, ei jonni lapsed tühiste asjade pärast ega kakle. Nad lükkavad selle kõik ajale, kuni jäävad emaga üksi. Ema aga lõpetab isa tulekul telefonikõned, milles tahaks sõbrannale kaevata „koduse türanni” üle. Samas ei taha ta seda „türanni” kukutada. „Tasa, isa puhkab”, ütleb ema ning paneb oma elavad lapsukesed joonistama. „Ei, isa ei luba seda“ — ja see on peamine argument tülides. Lastele on vaja, et kodus oleks jõuline mees. Ainult selline võib kaitsta ja õpetada. Aga selline mees on lastele hea eeskuju vaid siis, kui ta näitab välja hoolivust ja armastust nii oma naise, laste, kui kodu suhtes.
Ema jagab algselt headust ja hellust ning just seda oodatakse temalt ka edaspidi. Isa nähakse kui kaitsjat — selline on tema missioon pikkadeks aastateks. Kui isa on perekonnas kõige tähtsam (see ei välista, et kodust majapidamist juhib siiski ema), kasvab lapsest psühholoogiliselt terve inimene. Nii kinnitavad spetsialistid laste neurooside alal.
Arvesta. Austuse ja hirmu vahel on vahe. Kas isa ülimus väljendub selles, et ta on eraldunud ning vähe kättesaadav suhtlemiseks? Kas tal on perekonnas üksnes kontrolliv funktsioon? See on lastele kahjulik. Poisid kasvavad sellise isaga ebakindlateks (isa autoriteet rõhub), tüdrukud aga ei suuda kujundada õiget pilti partneri rollist ning, sirgudes, valivad sageli karme ja isegi julmi mehi, kes valmistavad neile kannatusi.
Kas isa autoriteet paistab kultusena? Siis tuleb teda piirata. Ära viita sellele, et „isa ei luba” (kuigi see on üsna mugav), ära ähvarda temaga. Kaasa mees lastega mängima ning häälesta igapäevased toimetused ja lapsed positiivsele lainele.
Kes on tegelik vanem?
Ka vanaisast võib saada perekonnapea.
Eelkõige mustervanaisast, kes on austust väärt, varakas ja mõjukas. Sinu lapsed võivad suhtuda temasse kui majaperemehesse isegi siis, kui ta elab kaugel ning kui lapsed pole teda näinudki. Ometi on talle kõik tänulikud, võib-olla isegi sõltuvad temast. Selline sugulane peaks nagu sisendama kindlust. Tegelikult on ta aga laste jaoks murefaktor. Tema foonil näib lapse isiklik pere nõrgana. Tähtsad täiskasvanud (ema ja isa) ei olegi tema jaoks enam nii täiskasvanud ega nii tähtsad. Nemadki on nagu lapsed, kui nii väga vanaisa kuulavad.
Vanaisa kultus teeb kahju pere kõikidele meestele — kuidas ka ei pinguta, ei suuda vanaisaga end võrrelda. Lisaks peab teie pere ju andma talle aru. Mida on saavutatud viimasel ajal? Mida on lastele õpetatud?
Sellisest välisest juhtimisest tuleb hoiduda. Tõsta oma autoriteeti lapse silmis. Räägi rohkem endast, kiitke mehega teineteist. Selgita, et igal on oma tee, oma edu. Ja kutsu vanaisa lihtsalt vanaisaks, mitte aga pealikuks, bossiks vms.
Suure vanaema maja
Ilmselt ta elab koos teiega või käib sageli külas.
Ta lahendab aktiivselt majandamisküsimusi ning tegeleb laste kasvatamisega. Seetõttu näibki ta neile kõige tähtsam. Ta on võimeline allutama endale kogu perekonna. Kui ei õnnestu otseselt juhtida, võib kasutada šantaaži ja äraostmist. „Sinu isa ei kuula mind üldse. Ütle talle, et pärast ujumist valutavad sul kõrvad. Muidu ma muretsen liiga palju”. „Lähme, ostame sulle mänguasja. Mine tea, millal jälle näeme. Sinu emale ei meeldi ju, kui ma teile tulen”.
Suured vanaemad on väga erinevad. See võib olla lihtsalt võimukas isiksus või naine, kes on sind või sinu meest üksinda kasvatanud ning tahab nüüd alatiseks jääda teie perekonna tähtsaks osaks. Kuid ohtlik on ta mõlemal juhul. Temaga sa ei tunne end perenaise ja emana. Lapsed ei tea, keda peaksid kuulama ning see tekitab sageli konflikte. Mees tunneb end naiseliku energia ülekülluse tõttu halvasti.
Arvesta. Vaja läheb konkreetseid ja kiireid meetmeid osade jagamisel. Kas pole võimalust eraldi elada? Eralda siis end kasvõi psühholoogiliselt. Vanaema on oma inimene, kuid mitte teie perekonna liige. Perekond olete vaid teie mehega ja teie lapsed. Ärge kaevake teineteise peale, ärge moodustage koos vanaemaga koalitsiooni, isegi mitte peretülide käigus ning ära pea temaga nõu pereasjades. Ära luba tal ennast juhtida. See ei tähenda, et tuleb end temast isoleerida. Vastupidi! Tema eest hoolitsemine soodustab harmoonilisi suhteid. Lapsed vajavad head eeskuju vanemate inimestega käitumiseks.
Allikas: Dobrõje Sovetõ
