Palju õnne, Aino Pervik, palju õnne, "Kunksmoor"!
Kas mäletate, milline oli Teie esimene kaastöö Tähekesele?
1972. aasta juuninumbris ilmunud Kunksmoori lugu ei olnud kindlasti esimene kaastöö Tähekesele. Esimene kaastöö oli „Rengi Taavi kalossid”. Aasta küll meeles ei ole.
Teie esimene jutt ilmus Tähekeses novembris 1964! Aga kuidas leidsite Kunksmoorile nime?
Leidsin selle nime ühest põhjalikust eesti keele seletavast sõnaraamatust, mida tuntakse koostaja nime järgi kui Saareste sõnaraamatut. Kunksmoori sõna jäi pähe kummitama. Mäletan isegi, kus ja millal lugu mulle äkki selgeks sai: riputasin parajasti pööningul kuivama oma tillukese tütre Pireti mähkmeid. Toona ei olnud ju veel pamperseid ning emad pesid ja pesid muudkui mähkmeid ning mõtlesid oma mõtteid.
Kes olid „Kunksmoori“ lugude esimesed kuulajad? Kas algusest peale oli raamatu illustreerijaks Edgar Valter?
Esimesed kuulajad olid minu mees Eno Raud ja vanem poeg Rein. Nooremad lapsed Mihkel ja Piret olid veel liiga väikesed. Ja Edgar Valter on algusest peale olnud selle loo illustreerija. Hoobilt ja kohe oli tal selge, missugune Kunksmoor välja näeb.
Mida arvate, miks on just „Kunksmoor“ teie paljudest raamatutest siiani üks tuntumaid?
Seda ei oska küll kunagi arvata, et missugune lugu lugejatele võiks ülepea meeldida.
Millised teie raamatud on veel Tähekeses ilmunud juttudest alguse saanud?
Tähekese lugudest on alguse saanud väga mitmed raamatud. Viimati „Kirjatähtede keerukas elu“, enne seda „Ühes väikses veidras linnas“. Ja on veel muidki, näiteks lood presidendist ja autopõrnika jutud.
Teil on aprillis samuti ümmargune sünnipäev. Mida sellel päeval teete?
Sel päeval istun koos oma noorema pojaga ühe suure linna kohvikus teisel pool maakera ja söön õunakooki ja jäätist.
"Kunksmoori" raamatu algus ilmus Tähekeses 40 aastat tagasi.
