PILDID JA VIDEO: Riia loomaaia tiigripoisu sõbrustab koerakutsikaga

Sel nädalal käisime külas Läti pealinnas Riia loomaaias. Varahommikuse Tallinna aina tumenevate pilvedega ilm ennustas küll kõike muud kui päikeselist päeva. Mida rohkem lõuna poole, seda sinisem taevas ja silmipimestavam päike meid saatma hakkas.

Riia loomaaed loodi 14. oktoobril 1912, aasta 2012 on nende jaoks suur juubeliaasta. 100 aastat on juba muljetavaldav vanus. Tegemist on Baltimaade vanima loomaaiaga.

Riia loomaaias on viimased 10 kuud rohkelt külastajate tähelepanu pälvinud üks esialgu kummalisena mõjuv loomapaar. Nimelt kasutavad päeviti sama aedikut amuuri tiigri kutsikas Kliff Grants ja varjupaigast talle sõbraks võetud koerakutsikas Prada.

Nende kokkusaamise lugu on eriline. Nimelt sündisid emasel amuuri tiigril kolm kutsikat. Loomaaia lähedal asuva tee ehituselt kostuv müra ja vibratsioon viisid aga ema paanikasse ning ta hakkas poegi tassima ja peitma. Kaks emast poega surid, isane jäi ellu ja kasvatati talitajate poolt üles. Tema tagajalad vajasid ravi. Tiigrikutsika füüsilise aktiivsuse virgutamiseks võeti talle seltsiliseks koer.

Päeviti mängivad Kliff Grants ja Prada lõbusalt koos, õhtuks läheb Prada aga koos talitajaga oma koju. Ega tiiger suur jooksja teadupärast pole, talle meeldib pigem luurata. Luurates võib tiigri liikumiskiirus olla kuni mõnikümmend korda aeglasem tavapärasest. Koer seevastu keksib ja hüpleb ümber tiigri. Tiigripoiss on alles lapseohtu, aga käpad on nagu sambad. Võib vaid ette kujutada, kui suur ta täiskasvanuna on. Amuuri tiiger on kaslastest suurim, pikkus peast sabaotsani umbes 3,3 meetrit, kaal kuni 300 kilogrammi. Emasloomad on tavaliselt väiksemad.

Seni on sõbrad läbi saanud ilma vigastusteta, aga tiiger oma suurte küüniste ja väga tugevate käpalöökidega võib mänguhoos tahtmatult koera vigastada. Loomade jõuvahekorrad on lihtsalt erinevad. Seetõttu jõuab peagi kätte aeg, kus sõbrad lahutatakse. Praegu näeb Kliffi aedik välja nagu tõeline lasteaia mänguväljak. Piiksuvad lelud ja närimiskondid, suured pallid, väikesed pallid, jalgpallid.

Mänguasjade eluiga väga pikk pole, küünised ja hambad teevad oma töö. Praegu veel on võimalik Kliff Grantsi ja Prada tagaajamismänge Riia loomaaias näha.

Riia loomaaeda tasub kindlasti minna. Sealt leiab liike, keda meie loomaaias pole. Üheks vaatamisväärsuseks on neli rõõmsat kaelkirjakupoissi.

Ja ega paljud pole näinud ka täiskasvanud jõehobu. Jõehobude suurust arvestades pole ime, et neid mürakaid ohtlikeks loomadeks peetakse.

Kord aastas kaalutakse hiigelsuuri galapagose kilpkonni. Nad olid loomaaeda saabudes juba 25 kilo rasked, praeguseks aga julgelt üle 100 kilo. Kaalumisel tuleb kasutada mõne rammumehe tiitlit omava tugeva mehepoja abi.

Lisaks leiab külastaja sekretärlinnu ehk kurgkotka.

Väga põnev liik on kapibaara. Tegemist on suure närilisega, hamstrist ehk mitukümmend korda suuremaga. Kapibaara perel oli ka väike järeltulija, keda aga kiivalt enda varjus hoiti, vaid väike kõrvake reetis poja olemasolu.

Aega tasub võtta aga troopikamaja külastamiseks. Ühel korrusel peavad silmad pimedusega harjuma, enne kui loomi eristama hakkavad. Nimelt on videviku ja öise eluviisiga loomade juures ruumi valgustamas ainult mõned üksikud valgusallikad.

Huvitavaid liike leidub veelgi. Seega tasub võimalusel võtta ette teekond Riia loomaaeda, elamus on garanteeritud.