Plastiliinist kana ja Leedi Kaaga

Elas kord üks väike tüdruk, kellele meeldis laulda ja huvitavalt riides käia. Teised tüdrukud olid tema peale kadedad ja ütlesid nii: „Häh! Vaat, kus on nüüd endale veidrad hilbud selga pannud, mängib vist, et on mingi leedi!“

Teised lisasid: „Ja kõõrutab imelikult laulda!“
Või siis nii: „Küll sina oled ikka üks hilpharakas ja muudkui kaagutad!“

Kadedad hakkasidki väikest tüdrukut Leedi Kaagaks kutsuma. Kui tüdruk suureks sai, võttiski ta endale narrijate kiuste sellise nime. Veel tegi ta endale plastiliinist kleidi, mis nägi välja, nagu oleks valmistatud toorest lihast. Kuna tüdruk oli selleks ajaks juba kuulus laulja, hakkasid kunagised kiusajad teda jäljendama. Nad tormasid poodi, ostsid sealt kogu lihakraami ära ning õmblesid öö otsa kleite.
Järgmisel päeval kõndisid nad mööda linna, kärbsed sumisesid nende ümber, hulkuvad koerad püüdsid hammustada ning juba pärastlõunaks olid rumalate kleidid kuuma suvepäeva tõttu haisema hakanud. Inimesed kirtsutasid nina ning koputasid meelekohale. Lady Gaga aga muheles, mätsis oma plastiliinist kleidi kokku, voolis sellest suure rumala näoga kana ning pani selle köögiaknale möödujatele vaadata.