Kas sina tead taimi, mis vere seisma panevad?
(10)
Tollal tuli endale matkal ise leiba lõigata, sest viilutatud leiba poes ei müüdud. Nuga läks vaja ka puuoksast grillivarda voolimiseks, et vorsti praadida. Ja loomulikult kõige põneva valmislõikamiseks, mänguasjade tegemiseks ja ka näiteks noamängu mängimiseks, seda põnevat mängu võivad sulle kindlasti vanemad õpetada.
Ikka ja jälle juhtus, et tööhoos endale näppu lõigati. Ja ei olnud siis kellelgi taskus varuks plaastreid, side keerati näpu otsa vaid siis, kui asi tõeliselt hull oli ja veri jooksid sirinal. Aga lapsed teadsid siis taimi, mis vere seisma panid. Kiiresti tuli otsida üles raudrohulehed ja pihkude vahel mahlale hõõruda ning sisselõikamise koha peale panna.
Raudrohu rahvakeelne nimi ongi „raua-raie-rohi“, mis tähendab, et sellega sai tohterdada haava, mis raudteraga ehk siis noa või kirvega tehtud oli. Ja kuigi puruksmuljutud raudrohu haavalepanek veidi kibe oli, siis võttis ta õige pea haava kinni. Nõnda ravitud haav paraneb ka kiiremini kui tänapäevase umbse plaastri all hoitud noalõige.
Teine suvine haavaarstim oli teeleht, millest kindlasti kuulnud oled. Aga seda kasutati peamiselt marrastuste ravimiseks. Need on sellised haavad, kus nahk on kukkumise või kivipinnal libisemise tõttu katki, aga veri päris välja ei tule. Sellise õnnetuse korral otsiti suure teelehe leht, tehti see keelega limpsti puhtaks ning rulliti peopesa vahel mahlale või näriti hammastega veidi auguliseks. Süljega niisutades kleepus ta hästi katkise põlve külge ja sai pallimängu jätkata. Raviv taimemahl parandas haava juba mõne päevaga.
Raudrohi ja teeleht kasvavad iga talumaja õuel. Varem olid murud liigirikkamad, mitte ainult kõrrelistest nagu nüüd. Raudrohu porgandilehti meenutavaid lehti ja valgeid õisikuid võib praegugi aiaäärest leida. Teelehed kasvavad aga iga jalgraja servas