Loomaaias sattus kaamera ette aga kaljukotkas, keda tuntakse ka maakotka või kotkaskullina. Kaljukotkas on suur lind, tema tiibade siruulatus võib küündida kuni 2,2 meetrini, kehamass isaslinnul on kuni 3,5 ja emaslinnul kuni 5,5 kilogrammi. Eestis on kaljukotka arvukus viimastel aastatel olnud üsna stabiilselt 40–50 paari. Samas on olnud aegu, mil täheldati vaid 12 pesitsevat paari kaljukotkaid. Praegu elab kõige rohkem kaljukotkaid Lääne- ja Pärnumaal.

Elamiseks valib kaljukotkas enamasti raba, kuid pesi on nähtud ka järve kaldal või isegi turbamaardlas. Sageli talvitub kaljukotkas oma pesitsuspaiga lähistel, vaid noorlinnud on altimad kaugemale rändama. Pesapuuks valitakse enamasti mänd. Aasta-aastalt muutub pesa laiemaks ja suuremaks.

Kaljukotkas hakkab pesitsema veebruaris. Pesitsusperioodil on oluline kotkastele rahu tagada, sest häiritud linnud enam pessa tagasi ei tule. Pesas on enamasti kaks muna, kuid sageli lennuvõimestub ainult üks tibu. Harvad ei ole juhtumid, kui tugevam poeg nokib nõrgema surnuks.

Kaljukotka toidulaialt leiab valgejäneseid, metsiseid, tetresid, oravaid, kährikkoeri, kuid ka näiteks metskitsi, talvel toitub kaljukotkas sageli raibetest.

Kotkaste juurest lahkudes tabas mind üllatus. Täheldasin, et üle lähedaloleva aediku serva paistsid kolm paari uudishimulikke silmi, mis suunatud kotkaste suunas. Jälgijaiks ei keegi muu kui ilveseema koos kahe uudishimuliku kevadel sündinud pojaga. Vaata neid videost!