Foolhape – hindamatu vitamiin igas eas
Foolhape kuulub vees lahustuvate B-rühma vitamiinide hulka. Foolhappel on organismis palju tähtsaid ülesandeid: ta osaleb valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuses, DNA ja RNA sünteesis (see on oluline kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks), vere punaliblede ning mao soolhappe moodustamises ja närvisüsteemi normaalse funktsioneerimise tagamises.
Foolhappel on hindamatu roll ka laste saamise seisukohalt – loote normaalseks arenguks ja terve lapse sünniks on kindlasti vaja piisavas hulgas foolhapet.
Millised toiduained sisaldavad foolhapet?
Lihtsaim viis foolhapet saada on süüa tasakaalustatud ja tervislikku toitu. Rohkelt sisaldavad foolhapet rohelised köögiviljad (salat, spinat, till jm), maks, oad, herned ja pärm. Foolhapet on ka nõgeselehtedes, puuviljades (eriti tsitruselistes) ja marjades, samuti munades, piimatoodetes, päevalilleseemnetes, täisteraviljatoodetes ja idandites.
Toitumisteadlased on välja pakkunud, et piisava hulga foolhappe saamiseks võiks vähemalt 1/3 päevatoidust olla puu- ja köögivili ning seda tuleks süüa võimalikult töötlemata kujul, sest toiduainetes sisalduv foolhape hävib keetmisel.
Kui palju foolhapet me päevas vajame?
Tervise Arengu Instituudi soovituste järgi peaks ööpäevane toidust saadav foolhappe kogus olema järgmine:
- kuni 13aastased 200 μg;
- 14–17aastased 300 μg;
- 18aastased ja vanemad 400 μg;
- rasedad ja rinnapiimaga toitvad emad 500 μg.
Kes vajab foolhappe profülaktikat?
Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul tavaliselt foolhappe defitsiiti ei teki. Teada on, et organism suudab küllalt edukalt hakkama saada ka lühiajalise, 1–3 kuud kestva foolhappe vähesusega toidus, kasutades endasse talletatud foolhappe varusid.
Teatud juhtudel võib siiski tekkida foolhappe vaegus ning lisaks toitumise korrigeerimisele võib vajalikuks osutuda foolhappe tarvitamine vitamiinipreparaadina.
Teada on, et foolhappest jääb puudu alkoholi liigtarbimisel, alatoitumuse puhul, teatud ravimite tarvitamisel (nt suukaudsed rasestumisvastased preparaadid), aga ka raske füüsilise töö ning osade krooniliste haiguste korral, suitsetamisel, stressirikka ja tasakaalustamata toidulaua puhul.
On inimesi, kelle organismis on loodusliku eripärana normist vähem foolhapet ja just seetõttu vajaksid nad foolhappe profülaktikat.
Väga oluline grupp on rasedad ja rasestuda soovivad naised, kes peaksid foolhapet lisaks tarvitama. Tähelepanelikud peaksid olema aga tegelikult kõik sünnitusealised naised, kuna mõnikord võib rasedus olla planeerimata.
Kui tulevase ema organismis on rasestumise hetkel foolhappe vaegus, võib loote areng olla häiritud. Kuna tulevane laps vajab kohe alguses väga palju uusi täisväärtuslikke rakke, on ka lühiajaline foolhappe defitsiit suureks riskiks.
Oluline on muidugi meeles pidada, et ükski preparaat ei asenda tervislikku toitumist – lisaks vitamiinipreparaadile peab tähelepanu pöörama ka igapäevasele söögile.
Mis juhtub foolhappe vaeguse korral?
Foolhappevaeses keskkonnas on uute rakkude moodustumine pidurdatud. Raseduse puhul on esimesed 4 nädalat eriti tähtsad, kuna just siis kujunevad organsüsteemide alged, sh pea- ja seljaaju ning nende luulised katted. Kõige haavatavam ongi tulevase inimese närvisüsteem, sest selle rakuline areng algab esimesena.
Ka järgmistel rasedusnädalatel on foolhappe piisav hulk tähtis: kuna organid moodustuvad esimese 12 nädala vältel, peab igal juhul vältima foolhappe defitsiiti. Foolhappe vaegusega seostatakse seljaajusonga, neerude ja suguorganite arenguhäirete, suulaelõhe, südamerikete, jäsemetepuuduse jm väärarengute teket.
Täiskasvanulgi võivad kujuneda foolhappe puuduse korral probleemid: ärrituvus, kõhulahtisus, mälu nõrgenemine, keelepõletik, aneemia jm sümptomid ja nähud võivad olla seotud foolhappe defit-
siidiga.
Täpsemat teavet, kas kaebused võiksid olla foolhappe puudusest tingitud ning kas peaks lisaks manustama foolhappe tablette, saab küsida oma raviarstilt.
Kuidas tarvitada foolhapet väärarengute ennetamiseks?
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab kõigile sünnitusealistele naistele 400 mikrogrammi foolhapet päevas.
Riskirühma naistel (siia kuuluvad need, kel on krooniline haigus, väärarenguga laps või esinenud raseduse katkemisi, lähisugulaste seas väärarenguga sündinuid, elustiil pingeline või kes tarbivad mõnuaineid) on see annus aga märgatavalt suurem (4000 mikrogrammi päevas 4 nädalat enne rasestumist ning 12 μg esimese rasedusnädala jooksul).
