Kuidas käia lapsega koos poes nii, et häbi pärast maa alla vajuma ei peaks?

Tahan kommi! Ostame auto! Mul on seda nukku väga vaja! Vastus „Ei!“ kutsub esile hüsteerilise kisa, mille helitugevus käib üle isegi tuletõrjeauto signaalist, ning lapsevanema soovi koos üürgava põnniga poest kiiresti kaduda.

Poeskäigud ilma suurema kisa ja kärata on lihtsate nippide abil täiesti saavutatavad. Vanemad rõhutasid, et iga kord, kui nad on reeglites järeleandmisi teinud, on järgmine poeskäik olnud suhteliselt lärmakas. Seega — olge järjekindlad!

Anniki strateegia on ääretult lihtne — tema koos Oliveriga (5a) poodi üldse ei lähegi. Põnni on ta toiduostu ajaks jätnud lasteaeda või vanaema juurde, vanemana lühemateks poeskäikudeks ka üksinda koju. Nii saab kiiresti kõik vajaminevad asjad kätte, midagi üleliigset korvi ei satu ning jäävad ära vaidlused magusaleti ääres.

Stiina on ostlemisaegsed jonnituurid vaigistanud üsna järsu taktikaga. „Kui Robin (2,5a) poes oma tahtmist mitte saades karjuma hakkas või end keset põrandat pikali viskas, tõstsin ta pikema jututa üles ning marssisin poest välja autosse istuma. Kuna seisvas autos istumine poisile eriti pinget ei pakkunud, pidin vaid paar-kolm korda seda nippi kasutama, et jonni-isu poes üle läheks.”

Lea lepib Rihoga (5a) enne poodi minekut kokku, mida täna korvi pannakse. „Laps saab valida 1 asja vastavalt oma soovidele. Kas siis kommi, limonaadi, jäätist või mõne väiksema mänguasja või lasteajakirja, kuid kindlasti mitte midagi väga hinnalist.”

Marge teeb koos Taneli (3a) ja Sandraga (6a) enne poodi minekut vajaminevatest asjadest nimekirja. Kui maiustused on kodus olemas või on õhtuks plaanis ka magustoitu teha, jäävad sel ostutiirul kommid ostmata. Magustoidu puudumisel lisatakse see nimekirja, arutades eelnevalt läbi, kas seekord tulevad koju kaasa kommid või jäätised või hoopis küpsised. Kui kokkuleppest hoolimata kommileti ees magusaisu mõistusest võitu saab ja kisa tekib, jäävad maiustused ostmata ka järgmisel korral.

Paul (3a) saab hea käitumise eest poes preemiaks sõidu karussellil, autol või lennukis, ütleb ema Kristiina. Jutt käib nimelt neist suurtest sõidukitest, mis iga suurema supermarketi ukse juures seisavad ja mis 5-10 krooni eest mudilasele 1-2 minutit lõbusõitu teevad.

Reelika peres hoolitseb toidupoolise lauale saamise eest hoopis meespool. Tema võtab lapsed lasteaiast ning käib koos põnnidega ka poest läbi. Probleemi pole olnud, sest isa kindel ja selge „EI!” mõjub poistele palju efektiivsemalt, kui ema pikk seletus, miks täna šokolaadi või üllatusmuna osta ei saa.

Liisi on Laurale (5a) õpetanud, et raha ei kasva puu otsas ja raha teenimiseks tuleb vaeva näha. „Laura teenib oma kommiraha koristades, nõusid laualt kraanikaussi pannes, kassile vett valades, õhtusöögi valmistamisel abiks olles jne. Iga tubli töö eest saab ta mõned mündid, mida võib oma parema äranägemise järgi kasutada. Kui tahab, võib iga päev ühe pulgakommi osta, aga kui ta soovib endale midagi suuremat, näiteks mõnd mänguasja, tuleb tal mõneks ajaks kommidest loobuda ja raha koguda. Kui ta on juba nädal aega kommidest loobunud ja raha kõrvale pannud, annan talle mänguasja ostmiseks puuduva summa ning ta saab selle preemiaks osta.” Jonnimise asemel arutab ta poes, kui kaua tal veel aega läheb, et ihaldatud nukku või raamatut kätte saada.

Artikkel on ilmunud ajakirjas Meie Pere