Minu lapsed, tema lapsed ja meie ühised lapsed
Nüüd olete kokku kolinud ja teil on kärgpere. Aga õnnelikud ollakse igas peres siis, kui kõik annavad oma parima. Enne uue suhte alustamist tuleks eelmine ära lõpetada nii, et ei jääks lahtisi otsi ega segadust. Kuidas oma lapsele sellest rääkida, et oled lahku läinud, sellest loe SIIT
Kui lapsevanem on oma suhte lõppemisest üle saanud, uuesti armunud ning planeerimas ühist kooselu, siis eeldab ta tihti, et tema rõõm kandub üle ka lapsele/lastele. See ei pruugi nii olla. Esmalt tuleb sul laps ette valmistada sinu lahkuminekuks tema teisest vanemast.
Kaudselt võib vanema uus suhe lapsele hästi mõjuda, et kui näiteks ema on õnnelik, siis ta on hoolivam, rõõmsam ka lapsega. Pigem on aga uus kooselu lapsele selge märk sellest, et ema ja isa ei saa enam kokku tagasi ning juhul kui vahepeal on last kasvatanud üksikvanem, siis tulevikus on vanema tähelepanu, mida laps on harjunud saama, jagatud veel ühe inimesega. Miks see peaks last rõõmustama? On mitmeid asju, millega uut eluetappi alustades arvestama pead.
Uus pere, uued reeglid
Kui kokku kolitakse, siis esimene suur väljakutse on uute reeglite loomine, mis algab pisiasjadest nagu kes millist ruumi korras hoiab, kes millal sööb ja kehtib ka suuremate asjade kohta nagu ühine vaba aja veetmine.
Kui paar kokku saab, siis nad omavahel loksutavad sobivad ja mittesobivad käitumised paika, kui juures on ühe laps ja veel teise laps, on asi muidugi sellevõrra keerulisem. Olenevalt laste vanusest peaks uusi reegleid paika panema kas täiskasvanud või kaasama ka lapsi, kui nad on juba teismelised.
Mis on need 10 küsimust, mida peaksid oma uuelt partnerilt õigel aja küsima, vaata SIIT!
Kes uus vanem lapse jaoks on — vanem või sõber?
Tekib küsimus, kes uus pereliige lapsele on: kas sõber või vanem või veel keegi kolmas. Üldiselt soovitatakse alguses mitte vanema rolli võtta ja olla pigem sõber — anda võimalus lapsel uus inimene omaks võtta, teda tundma õppida ja usaldama hakata. See tähendab, et näiteks ema uus mees ei peaks alguses ka lapse ja vanema omavahelisse vaidlusesse sekkuma, eriti mis puudutab kasvatusküsimusi ja distsiplineerimist.
Umbkaudu aastaga võiks uue pereliikme roll muutuda, aga kindlasti mitte eraldi elavat vanemat asendada püüdes. Ei tohiks last sundida kutsuma vanema uut kaasat isaks või emaks. Üldiselt peaks vähem tegelema sellega, kes pere on ja rohkem sellega milline pere me oleme.
Minu lapsed ja sinu lapsed
Mida rohkem on peres liikmeid, seda rohkem on ka erinevaid suhteid ning võimalikke probleeme. Tihti tunnistavad näiteks emad, et nad ei suuda kasulapsi nii palju armastada nagu oma lapsi. Küsimus ei ole armastuse suuruses, vaid pigem vanema ja kasuvanema kohustuses lapse eest hoolitseda, teda toetada, tema jaoks olemas olla.
Loomulikult ei tohiks avalikult kedagi eelistada, teist tahaplaanile jättes, küll aga võivad laste eripära ning huvid saada määravaks, kellega minnakse näiteks ujuma ja kellega teatrisse.
Konkurents
Suur ohukoht on see, kui laps tajub vanema uut partnerit, kui konkurenti. Siis ta võib hakata uut kaasat kiusama ning võib püüda ka neid lahku ajada.
Osaliselt võib siin aidata lapse ja tema vanema vestlus, kus kinnitatakse, et paar on omavahel koos ja nii jääb. Samuti ei tohiks oma uut elukaaslast lapse ees kritiseerida või nende omavahelises vaidluses last eelistada. Viimati mainitud situatsiooni puhul peaks partneriga omavahel asjad pärast selgeks rääkima.
Positiivselt mõjub regulaarne vanema ja tema lapse omavahel-aeg, eriti kui tehakse midagi, mida laps on välja pakkunud.
Kui mõlemal vanemal on kärgpere
Võimalik on, et lapse mõlemad vanemad moodustavad kärgpere ja on kokku lepitud, et laps elab kaks nädalat ühe ja kaks nädalat teise vanema juures. Hea oleks siiski, kui lapsel on üks kodu ja teises kohas käib ta külas. Muidu lihtsalt on vaja väga palju kohaneda ja siis ümber kohaneda eeldades, et neis kodudes on erinevad reeglid ja tavad.
See võib stressi tekitada, tujukaks muuta (eriti vahetult pärast saabumist), aga ka psühhosomaatilisi vaevusi nagu peavalu, kõhuvalu jms.
Lapse lein
Kärgperede laste poolt vaadatuna on oluline rõhutada, et lapsel on peale vanemate lahkuminekut vaja aega leinamiseks, kuid ka siis, kui seda aega on talle võimaldatud, tuleb kärgperena elu alustamine kultuurišokina. Lapse psüühilise tasakaalu hoidmiseks tuleb vanemal vaeva näha ja enda rõõmu kõrvalt märgata lapse vajadusi ning hirme.
Rahvusvahelised uuringud näitavad, et üldiselt võetakse kasuisad ja kasuemad omaks ning suhted nendega on head. Mida kärgperede juures positiivset välja tuua, ongi ehk see, et potentsiaalselt kõigil tekib suurem ring inimestest, kes temast hoolivad ja kellega koos on tore olla.
