See ongi kõige raskem. Aga kui oled lapse lugupidamatu käitumise põhjuse suutnud leida, siis edasi läheb juba lihtsamalt.

  • Küsi endalt, kas lapse lugupidamatu käitumise põhjus pole äkki lihtsalt vanuseline arenguetapp? Kui see nii on, tuleb see lihtsalt üle elada. On tõenäoline, et teismelised end vanemate peal välja elavad ja päevas sulle neli korda: „Jää vait!" karjuvad.
  • Kui laps on noorem, on tegu ehk põngerjaga, kes proovib ennast kehtestada ja on alles ära õppinud väljendid: „EI!" ja „SEE ON MINU OMA!" jne? Nooremale lapsele on isegi raskem käitumisreegleid õpetada, sest nende vanusest tulenevalt ei mõista nad ise, mille poolest nad valesti käituvad.
  • Kas põhjus ei peitu mitte sinus endas? Ka sa ise suhtud oma lastesse austusega? Pea silmas ka oma käitumist. Veendu, et sa ei karju nende peale, või ei käsi neil vait olla, ega ütle neile, et nad on lollid? Selline käitumine õpetab su lastele seda, et kui sina niimoodi teed, võivad samamoodi käituda ka nemad. Kui sa käitud oma lastega lugupidamatult võid peagi veenduda, et see tuleb sulle ringiga tagasi.


Õpi oma lapsega uutmoodi suhtlema

  • Teismeline? Vaatamata faktile, et nad tunduvad "eksinud" ja tundub, et nad ei hooli, anna nendega suhtlemisel siiski endast parim. See töötab eriti hästi, kui omavahel suhtlevad ema-tütar ja isa-poeg (on teemasid, mida on parem samast soost vanemaga arutada) .

  • Tegu on hoopis lugupidamatu väikese põngerjaga? Iga kord, kui ta sulle näkku: „EI!" karjub, tee talle selgeks, et emme ega issiga niimoodi rääkida ei või. Kui see nipp ei tööta, võta talt ära talle meeldivad tegevused. See võib olla esmalt midagi väikest, nagu õhtul magustoidust ilmajäämine. Kasuta karmimaid meetodeid ainult siis, kui kergemad ei aidanud.

  • Kui oled ausalt endale otsa vaadanud ja aru saanud, et lapse lugupidamatu käitumise põhjuseks ongi sinu enda käitumine, siis pead enda reageerimistel ja ütlemistel kogu aeg silma peal hoidma, enda käitumise muutmine on sama raske kui lapsele uute kommete õpetamine. Kui sul tekib tunne, et sa hakkad lapsega suheldes enesevalitsust kaotama, mine lihtsalt teise tuppa ja rahune seal maha. (Seda muidugi juhul, kui laps on piisavalt vana, et teda üksi ruumi jätta.) Kui oled rahunenud, siis parim viis oma meeleolu muutmiseks on lapsega seotud õnnelike hetkede meenutamine - see aitab sul rahuneda ja ennast paremini tunda.


Kuidas lapse lugupidamatu käitumise korral reageerida

Millal iganes laps sulle vastu haugub, ütle: "Ära räägi minuga nii. See ei ole viisakas." Kui ta siiski jätkab sinuga ebaviisakalt suhtlemist, anna talle teada, et sa ootad vabandust. Ütle seda rahulikult ja ainult ühe korra. Juhul, kui laps endiselt ei reageeri, võta talt ära võimalus teha midagi, mis talle meeldib või keela minna kuhugi, kuhu ta ammu minna on tahtnud. Ära kahtle endas ja ära anna talle kauplemisvõimalust. Muidu hakkab laps hiljem seda sinu vastu ära kasutama, teades, et saab lõpuks ikka seda, mida tahab.

Tegele sõbrafaktoriga

Paljud lapsed püüavad oma sõprade ees nö. "lahedana" paista ja hakkavad esinema (eriti teismelised). Kui lapsed oma sõprade ees sinuga lugupidamatud on („Mida iganes!", „Mine mu toast välja!"), ära muutu üheks nendest vanematest, kes jätab lapsed karistamata lihtsalt sellepärast, et ei taha neid sõprade ees häbistada. Ära ole üks nendest vanematest! Lastele saab anda teada, et sa pole nende käitumisega rahul mitmel moel. Kui ütled lapsele tema sõprade juuresolekul: „Ära käitu minuga lugupidamatult," ja lahkud, siis see peaks ta maa peal tooma, iseasi, kui kauaks. Hiljem selgita oma lapsele rahulikult, et tema käitumine oli ebasobiv.

Kui läheb vaidluseks

Veendu, et sa ei kalla vaidluste ajal õli tulle, see ei aita. Kui laps ütleb: „See pole aus," ära vasta, et: „Elu on ebaõiglane." See pole just parim viis vestlust lõpetada. Või kui laps teatab: „Marianne ema küll lubas seda!" Vasta kiirelt, et: „Ma pole Marianne ema ja teen oma otsused ise!" Vaidluse kiiresti lõpetamine on parim viis teema lukku panna. Aga kui teie laps ikka jätkab oma teemat, siis on ruumist lahkumisega teema lõpetamine parim variant. Võimalused, et peale seda vaidlus jätkub, on väikesed.

Kui laps lööb

Enesekaitse on üks asi, aga lapsepoolsele kriimustamisele ja hammustamisele vastulöömisega reageerimine on teine asi. Seda ei tohi sa endale kunagi lubada. Kui laps lööb, hammustab või kriimustab, siis pane ta endast eemale istuma ja ütle tõsiselt: „Ära enam kunagi mind löö." Seda öeldes võib ka oma häält tõsta.

Kui selline olukord juhtub teismelisega, siis ära kunagi tagasi löö, aga enesekaitse on lubatud. Kui sellised olukorrad korduvad ja sa ei suuda neid lahendada, otsi abi nõustajalt.

Märka manipuleerimist ja ära lange selle ohvriks

Lapsed võivad sinuga manipuleerida nii, et nad isegi ei teadvusta endale, et nad seda teevad. Nad on lihtsalt leidnud käitumisviisi, mis aitab neil eesmärgini jõuda. Lapsed muutuvad iga päevaga aina taiplikumaks ja targemaks. Seda võib olla raske tunnistada, aga vahetevahel on sul tunne, et manipuleerides tahavad nad sulle lihtsalt liiga teha. Kui nii juhtub, ütle: „Ma tunnen, et sa manipuleerid minuga ja ma tahan sinuga sellest rääkida." Selgita oma lapsele oma tundeid ja tee talle selgeks, et sa ei tolereeri sellist käitumist.

Märka, kas su lapsed on lugupidamatud ka teiste inimeste vastu

Kas ka teised teismelised, treenerid, õpetajad ja sugulased saavad sinu lapse lugupidamatu käitumise osaliseks? Kui see on nii, siis võta aega, et teiste isikutega rääkida. Nad pole sinu lapse sellist käitumist ära teeninud. Võib-olla ainult mõni neist.

SOOVITUSED:


  • Kui lapse käitumine paraneb, anna talle tagasi võimalused teha asju, mille ennist keelasid. Kui ta uuesti halvasti käituma hakkab, võta need privileegid uuesti ära ja veendu, et sellel korral ei anna sa neid tagasi enne, kui oled täiesti kindel, et laps hästi käitub.

  • Kui sul tekib allaandmistunne, meenuta, et sa teed seda kõike oma lapse heaks ja sa soovid ainult parimat.

  • Ole rahulik ja kannatlik, kõik head asjad võtavad aega.

  • Väikeste laste puhul veendu, et sa teed nendega midagi huvitavat vähemalt korra nädalas. Nii ei sea sa endast neile pilti, kui ainult reegleid tegevast emast või isast. Teismeliste puhul veendu, et sa tead, milline isiksus ta on. Teda endaga uisutama vedamine võib talle lõbusa tegevuse asemel hoopis karistusena tunduda.

  • Alati suhtu ka ise oma lastesse lugupidamisega, kui sa seda ei tee, ei arene teie omavaheline suhtlus kuhugi.

  • Vandumine ja karjumine ei vii sind kuhugi. Rahulikult ent enesekindlalt rääkimine on parim lahendus, ja sa saad sellega enam tähelepanu, kui karjudes.

  • Räägi oma lapsega tema käitumisest ja kui see ei aita, võta ühendust näiteks las õpetajatega ja uuri, kas su laps käitub ka mujal lugupidamatult. Kui nii on, istu oma lapsega maha ja uuri, miks ta nii teeb, ilma et sa ta peale karjuksid või pahandaksid.


HOIATUSED:


  • Tulemused ei tule üleöö, see võtab aega.

  • Kui sa oma lapsega lõpuks ka rahulikult räägid, ära puista teda kohe kõikide oma muredega üle. Ükski laps ei taha kuulda pikki heietusi sinu halvast tööpäevast või kuidas sul on tunne, et su abikaasa sind ei austa. See tekitab ebamugavustunde ja võib teie omavahelisi suhteid kohati hullemaks muuta.

  • Kui midagi ei aita, otsi abi spetsialistidelt. Kõrvalseisja pilgust võib palju kasu olla.


Allikas: wikihow.com