Andmete abil saame uurida, kas naised, kes kardavad rasestumisvastaste meetodite kõrvaltoimeid, teevad sagedamini aborti; kas head seksuaalsuhted partneriga sõltuvad koolis antud seksuaalharidusest; kas naistele, kel on madal sissetulek, on tehtud enam ettepanekut seksida raha eest; kas need, kel esineb seksuaalelus probleeme, on nõu saamiseks kuhugi pöördunud; kas lapsesaamisplaane mõjutavad enam raha või töö ja pereelu ühitamise võimalused jne.

Seksuaaltervis eristub

Oma olemuselt on see terviseliik erinev teistest tervishoiuvaldkondadest, sest on enim mõjutatud ümbritsevast ajaloolisest, kultuurilisest, hariduslikust ja seadusandlikust kontekstist.

Siiski ei seisa seksuaaltervis teistest tervisevaldkondadest eraldi. Seksuaalne riskikäitumine on otseselt seotud mitme ennetatava haigusega, nt seksuaalsel teel levivad papilloomiviirus ja B-hepatiidiviirus on seotud vähihaigestumusega, seksuaalsel teel levivad nakkused on seotud viljatusega. Samuti on seksuaalne riskikäitumine seotud teiste riskikäitumise liikidega.

Võrdlus varasemaga

Pole kahtlust, et ka seksuaaltervisega seotud näitajad on paranenud – seda näitavad nii abortide arvu kui seksuaalsel teel levivatesse nakkustesse haigestumise vähenemine.

Kuna viisime sama uuringu läbi kümme aastat tagasi, oleme praegu väga uudishimulikud, mis on selle aja jooksul muutunud.

Uuring võimaldab analüüsida, kelle puhul positiivsed muutused on tagasihoidlikud või üldse puuduvad, samuti millised on need tegurid, mis seda mõjutavad.

Kõige murettekitavam probleem seksuaaltervise vallas on Eestis kindlasti HIV. Õnneks on ka siin näha positiivseid suundumusi.

Murettekitav on ka lähisuhtevägivald ja selle ignoreerimine. Lähisuhtevägivald mõjutab seksuaaltervist otseselt. Eelmises uuringus oli ka meile üllatav, et uuringule eelnenud aasta jooksul oli füüsilist või seksuaalvägivalda lähisuhtepartneri poolt kogenud peaaegu üks viiendik naistest ja neil esines rohkem nii suguhaigusi kui aborte.

Ja lõpuks ka see, et meil on väga suured erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste seksuaaltervise näitajates – seda viimaste kahjuks.

Teenuste kättesaadavus

Üldiselt on seksuaaltervise teenused Eestis hästi kättesaadavad. Uuringust võib selguda, et siin on ka takistavaid tegureid. Meil on olemas suurepärane noorte nõustamiskeskuste võrgustik, mis tegeleb noorte seksuaaltervisega ning just noorte hulgas on positiivsed suundumused kõige ilmekamad. Riik rahastab heldelt viljatusravi. Ja veel on rõõmustav märkida, et perearstid on enam asunud patsientide seksuaaltervisele tähelepanu pöörama.

Mis suurendaks sündimust?

Kardan, et sündimuse suurendamiseks pole võluvitsa ja tervishoiu roll on tagasihoidlik. Muidugi on hea teada, et sünnitusabi on väga heal tasemel ja Eestis jääb ellu juba Põhjamaadega võrreldav osa ka väga väikestest vastsündinutest.

Kuid nagu ütles presidentki oma aastapäevakõnes 24. veebruaril, et palju lapsi enam ei sünni. Kuid mis mõjutab, et needki lapsed sünniksid, sellele loodame küll leida vähemalt osaliseltki vastuseid.

Juba eelmisel korral nägime, et lastesaamisel on oluline roll hoolival partneril. Mida teha, et isad saaksid enam aega oma lastele pühendada?

Küsimustiku täitmiseks kulub umbes 30 minutit ja seda saab täita ka elektrooniliselt. Peale küsimustiku on ümbrikus veel teine, väiksem ümbrik ja kood, mis postitatakse küsimustikust eraldi. Koodi järgi saame teada, kes on juba vastanud, kuid ei saa seda küsimustikuga kokku viia. See tagab täieliku anonüümsuse, ka uurijad ei tea, kes on konkreetsele küsimustikule vastanud.

Lõpetuseks tahan kõigile südamele panna, et iga vastatud küsimustik on väärtuslik ja tänan juba ette vastajaid!