10 teemat, mille puhul emad alailma beebigruppides vaidlema hakkavad

Vaata, millised teemad kõige enam kirgi kütavad, kui teemaks on laste kasvatamine!

1. Rinnaga toitmine

Üks esimesi otsuseid, mida emadel teha tuleb, on rinnaga toitmine. Kas toita rinnaga, kui kaua toita, kus on viisakas rinnaga toita, ja mida arvata sellest, kui üldse rinnapiima asemel lapsele piimasegu anda? See teema kütab igatahes emaderingis kirgi ja tekitab vaidlusi, et mitte öelda tülisid. On ju emasid, kes toidavad last rinnaga ka avalikus kohas ja kuni kooliminekuni välja ning emasid, kes leiavad, et rinnaga toitmine on üldse üks igand. Enamik emasid jääb muidugi nende viimaste kategooriate vahele, kuid oma otsuseid rinnaga toitmise kohta tuleb neilgi ümbritsevatele põhjendada. Põhimõttelised rinnaga toitjad ja need, kes on valinud pudelipiima, ei jõua enamasti omavahelise mõistmiseni.

Vaata ka: Imetamisnõustaja: Mida teha, kui arvad, et rinnapiima ei jätku

2. Vaktsineerimine

See on tõesti suur vaidlusteema. Emad, kes otsustavad oma lapse vaktsineerimata jätta, usuvad, et päästavad sellega oma lapse paljudest ohtudest, mis enamasti seotud vaktsiinide võimalike kõrvalmõjudega. Need emad, kes lasevad oma lapsi vaktsineerida, väidavad omakorda, et mittevaktsineerijad lasevad lihtsalt nende seljas liugu, kes seda teevad. Sest haiguste levikut pidurdab siiski ainult vaktsineerimine. Nad teatavad pahaselt, et kui neid mittevaktsineerijaid juba liiga palju on, siis on haigused peagi ka tagasi. Omavahelist mõistmist esineb selleski valdkonnas haruharva.

Vaata ka: Leetrid, punetised ja mumps — vaktsineerida või mitte?

3. Töötavad emmed versus kodused emmed

Järgmine teema, mis noorte emade hulgas kirgi ja vastakaid arvamusi tekitab, on see, millal minna lapse kõrvalt tööle. Kui poliitikemmed lähevad juba hälli kõrvalt riigikogusse, siis on perefoorumites kisa palju, sest raha ei sunni neid ju laste kõrvalt lahkuma. Karjäärile ja kodule pühendunud emad ei leia enamasti ühist keelt ja selleteemalised otsused pälvivad tihti vastasleeri esindajate hukkamõistu. Enamvähem ühtemoodi suhtutakse asjaolusse, et sobiv on lapse kõrvalt tööle minna siis, kui laps on vähemalt kolmene, kuid reaaalsus sunnib paljusid emasid seda tegema tunduvalt varem ning siis kaasnevad olukorraga nii enesesüüdistamine, kui teiste viltuvaatamine.

Vaata ka: Ole kohal, kui sinu laps kasvab, muidu saab ta sel ajal suureks, kui sina tööl oled

4. Distsipliin

See on läbivaks teemaks. Iga lapsevanem peab siiski oma kasvatusstiili kõige õigemaks ja seetõttu polegi harv olukord, kui mänguväljakul või kaubanduskeskuses teiste emade poolt kas siis kõrvalpilke või suisa kommentaare jagatakse, kui mõni ema oma lapsega näiliselt toime ei tule. Autoritaarse kasvatuse ja vabakasvatuse pooldajate vastuseis on ilmne. Ja siis muidugi veel see teema, kas tohib või ei tohi jonnivale mudilasele laksu anda.

Vaata ka: 7 vihjet, kuidas oma pöörast mudilast ohjeldada

5. Lapse uneaeg

See on valdkond, milles emad vaidlevad päris kõvasti. Omavahelise mõistmiseni ei jõua enamasti lastega koos magajad ja need, kes lapse sünnist saati oma tuppa panevad. Eks mõlemal ole kaalukaid argumente oma seisukoha põhjendamiseks. Magamamineku kellaajad ja rutiinid on samuti vaidlusalune teema. Täiesti lahku lähevad arvamused ka selle koha pealt, kas rakendada karmi unekooli, kus lapsel lastakse ennast magama nutta, või mitte.

Vaata ka: 9 nippi, mille abil laps õhtul stressivabalt oma voodisse magama saada

6. Lapse ekraaniaeg

See teema, kui palju võib laps oma aega teleri ees kulutada, on alati olnud aktuaalne. Osadele emadele näib, et need, kes lapsele üldse televiisorit ei luba, peavad ennast teistest paremaks ja need, kellel oma lapse teleriaega piirata ei õnnestu, tunnevad ennast süüdi (kuid salaja on neil siiski selle 30-minutilise vaikuse üle hea meel).

Vaata ka: Kas laps veedab kogu vaba aja arvutis?

7. Moodsad nutividinad

Samuti tekitab vaidlusi teema, kas esimese klassi lapsel ikka peab uusim nutitelefon olema, kuna paljude emade meelest on see mõttetu raiskamine. Aga iPad, mis kooli kaasa võetakse? Kas see ikka on lapse arengule möödapääsmatult vajalik, küsivad need, kes püüavad lapsi moodsast tehnoloogiast eemal hoida. Igatahes pole nutividinate lastele jagamamisega nõus ka need emad, kes pooldavad üldse puust mänguasju ja looduslähedast eluviisi. Kas on vastastikkust mõistmist oodata? Pigem mitte.

Vaata ka: Koolilaste varjatud probleem — kõrvaklapid põhjustavad kuulmise langust

8. Rämpstoit või kodutoit

Kui sinu laps ütleb sulle, et tema sõber võib kodus alati kartulikrõpse süüa ja et sõbral on ka limonaad kogu aeg kapis ootamas, kas oled sisemuses siis oma lapse sõbra vanemate peale vihane? Aga siis, kui lapse sõber tuleb alati koos kommikotiga külla, kuid sinu kodus on suhkru tarbimine piiratud?

Vaata ka: Viis soovitust allergialaste vanematele

9. Tavakool või eliitkool

Need vanemad, kes oma lastega kõikide eliitkoolide katsetel käivad, saavad igatahes hävitavaid kommentaare nendelt, kes on veendunud, et parim kool lapsele on just kodulähedane kool. Waldorfkoolide pooldajatel on hoopis oma seisukoht. See, kuhu kooli me oma lapse paneme, näitab, kuidas me endid identifitseerime ja on piisavalt vanemaid, kes on veendunud, et ainult nende valitud tee on õige.

Vaata ka: Kuidas koolilaps iseseisvalt õppima õpetada

10. Puhasnäpp või porikäpp

Emad, kelle lapsed võivad rahus poris mütata ja kasse-koeri musitada, tunnevad igatahes kaasa nende emade lastele, kes oma puhta pluusikesega võivad ainult pargipingil istuda. Puhta pluusikese vanemad peavad muidugi neid lapsi, kellel pea pusas ja kleit mullane, napilt asotsiaalideks ja käsivad oma lastel neist eemale hoida.

Vaata ka: 10 tõeliselt head põhjust, miks lapsel peaks olema lemmikloom

Lastekasvatusteemalised vastuseisud muidugi on ja jäävad, kuid esmatähtis on siiski mitte teiste arvamuse järgi elada, vaid enda perele kõige sobivam elustiil leida.