Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata, kui neid koolis kiusatakse?
Mis on kiusamine?
Kiusamine on teise suhtes agressiivne käitumine. See saab olla nii füüsiline (löömine ja lükkamine) kui ka vaimne (tagarääkmine või mõnitamine). Kiusamiseks saab pidada ka teise lapse järjekindlat vältimist ja ignoreerimist.
Kiusamine algkoolis
Kui küberkiusamine on rohkem levinud vanemate kooliõpilaste seas, siis tavalist kiusamist esineb nooremate puhul nii mänguväljakutel kui klassiruumides.
Kiusamine nooremate hulgas väljendub tihti näiteks grupikiusamisena, kui osa lapsi otsustab kellegi oma tegemisest ja mängudest kõrvale jätta. Isegi päris väikesed lapsed võivad olla osavad sõnadega solvamises, näiteks üksteisele ebameeldivaid nimesid pannes. Samuti võib laste hulgas esineda füüsilist vägivalda, näiteks löömine ja kriimustamine.
Lapsed, kes on kiusajate märklauaks, on enamasti kas veidi teistsugused või ei ole nii osavad sõprussuhete loomises, neil on vähe teiste laste tuge. Uuringud ütlevad, et ka ülekaalulisus on riskifaktor. Kiusamise põhjuseks võib olla ka mõni lapse eripära, näiteks teistsugune nimi. Nimede väänamine on levinud kiusamise viis just väiksemate laste hulgas.
Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?
Suhelge oma lapsega. Mida rohkem teate oma lapse sõpradest ja nende omavahelistest suhetest, seda suurema tõenäosusega märkate muutusi. Rääkige lastega nende päevast, uurige kellega nad koolis suhtlevad, kellega nad koos lõunat söövad, mis oli lapse päeva parim ja halvim osa. See näitab lapsele ka seda, et vanemaga saab kõigest rääkida. Ka murest.
Selgitage oma lapsele, mis on kiusamine. Juba väikesed lapsed mõistavad, et teise lapse kiusamine või mõnitamine on vale. See on ka põhjus, miks ollakse teise lapse suhtes agressiivsed just siis, kui täiskasvanu ei vaata. Klassis näpistatakse kiusatavat ikka sellel hetkel, mil õpetaja on seljaga klassi poole. Selgitage lapsele, et kiusamise viise on erinevaid, kuid neil kõigil on üks eesmärk: kiusaja soovib enda staatust teise arvel tõsta.
Rääkige lapsega, kuidas kiusamise puhul käituda. Selgitage, et see ei ole pealekaebamine, kui kiusamisest täiskasvanule rääkida. Rääkige ka sellest, kuidas võiks laps nii enda kui teise kaitseks välja astuda ja kuidas seda teha nii, et mitte ise kiusatavaks muutuda.
Õpetage oma lapsele empaatia tähtsust. Kui on kiusatavad, on alati ka kiusajad. Et teie lapsest ei saaks ei kiusaja ega kiusatav, tuleb tal õppida emotsioone mõistma. Laps, kes mõistab, mis tunne võib olla kiusatud, suudab suurema tõenäosusega ise kiusamisest eemale hoida.
Olge oma lapsele hea eeskuju. Kas teete kunagi teiste kulul oma lapse ees nalja? Olete kunagi restoranis teenindajaga ebaviisakalt rääkinud või sõimanud mõnda kassapidajat? Isegi kui arvate, et laps selliseid asju ei märka, õpib ta alateadlikult vanema eeskujul käituma.
Jälgige märke, mis võivad viidata sellele, et last kiusatakse. Kas laps keeldub kooli minemast? Olete järsku märganud oma lapses kalduvust agressiivsusele või on lapsel probleeme oma emotsioonidega, on ta muutunud kartlikuks või murelikuks, ei taha teistega välja minna? Lastel võib olla ebameeldiv oma vanematega kiusamisest rääkida, tihti ilmnevad aga ohumärgid tükk aega varem, kui laps ise kiusamisest kodus rääkima hakkab.
Hoidke kooli ja õpetajaga sidet. Kui teile tundub, et teie laps on koolikiusamise ohver, rääkige õpetajatega. Paluge, et nad hoiaksid õpilaste omavahelistel suhetel silma peal. Leppige kokku nii õpetajate kui teiste lastevanematega, et probleemide korral asutaks kohe lahendust otsima.
