Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu

„Sajast inimesest kuus puutus möödunud aastal kokku läkaköha tekitava bakteriga Bordetella pertussis. See on päris suur arv,“ rääkis Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi doktorant ja lastearst Piia Jõgi Novaatorile.

2012. aastal Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus alla 18aastaste patsientidel tehtud uuringu tulemusel selgus, et hinnanguliselt oli nooremas koolieas ja teismeliste hulgas uuringule eelnenud aastal läkaköha tekitajaga kokku puutunud 6,3 protsenti uuritavatest.

„Kindlasti ei näita see seda, et 6,3 protsenti 9-14aastastest lastest oleks põdenud klassikalise kuluga rasket läkaköha. Tõenäoliselt liigub meil kergekujulist, kuni paar nädalat kestvat ja kerge köhaga kulgevat või hoopiski haigustunnusteta läkaköha. Viimasel juhul ei pruugi inimene üldse köhidagi, aga läkaköha tekitaja on tema ninaneelus olemas ja seetõttu on ta ka teistele nakkusohtlik,“ selgitas Jõgi uuringu tulemusi.

Eelkõige on see info vajalik perearstidele: kuna tänapäeval esineb tänu vaktsineerimisele rasket läkaköha suhteliselt harva, peaks selle haiguse peale mõtlema ka siis, kui inimene pöördub arsti poole vaid ühenädalase köhaga.