Vaktsineerimine

Esimesel kuuel elukuul kaitseb last mikroobide ja teiste vaenulike organismide eest ema immuunsus (tingimusel, et ema toidab last rinnaga). Tugevamaks muutub laps ka karastamise läbi ning värskes õhus viibides. Ent kahjuks on ka infektsioone, mis vajavad täiendavat kaitset. Nendega saab hakkama vaktsineerimise abil. Paljudele emadele on see probleem tõeliseks komistuskiviks. Ühed keelduvad kategooriliselt oma lapse vaktsineerimisest. Teised on seisukohal, et vaktsineerimine on ainus viis kaitsta last ohtlike infektsioonide eest. Igal juhul tuleb otsustada emal. Ometi tuleks enne otsuse langetamist kaaluda hoolega kõiki „poolt“ ja vastu“ argumente. Vaktsineerimine kaitseb haiguse arenemise eest 85-95%. Seega jääb ikkagi alles infektsiooni võimalus. Samas taluvad vaktsineeritud lapsed haigestumist kergemini. Terveid lapsi pole vaja spetsiaalselt vaktsineerimiseks ette valmistada. Samas ei tasu sellega kiirustada, kui laps oli hiljaaegu haige, tal tulevad hambad või eelmisest vaktsineerimisest pole möödas kahte nädalat.

Õige areng

Beebi organismi kõik süsteemid on sündimise ajaks formeerunud, need on lihtsalt ebaküpsed. Ning et need süsteemid töötaksid tulevikus õigesti, tuleb suhtuda äärmiselt tähelepanelikult lapse toitmisse ja režiimi. Teda tuleb karastada ja temaga suhelda.

Oleme välja toonud lapse arengu kuude kaupa, keri pisut allapoole ja otsi vajalik elukuu.

Foto:Scanpix/PantherMedia

Mida laps oskab? Fikseerib pilgu, olgugi et ainult mõneks ajaks. Ta tunnetab ema emotsioone ning reageerib nendele. Kui ema on ärritatud, on seda ka laps.
Mida peaks ema õppima? Säilitama rahu, kui laps karjub. Vaata ta keelt. Kui see on pinges, keeleots aga tõuseb üles, siis annab see teada füüsilisest ebamugavusest või valust. Kui keel on pehme, siis tahab beebi ilmselt süüa või suhelda. Möödub veidi aega ja sa õpid kiiresti aru saama, milles on lapse rahulolematuse põhjus.

Foto:Scanpix/PantherMedia

Mida laps oskab? Hoiab kõhuli olles pead. Oskab juba oma tundeid väljendada — vehib ema ja isa nähes rõõmsalt käte ja jalgadega.
Mida peaks ema õppima? Suhtlemist sellise väikese inimesega. Naeratama talle sagedamini, rääkima helli sõnu, tegema kerget massaaži.

Foto:Scanpix/PantherMedia

Mida laps oskab? Liigutab aktiivselt käsi ja sirutab neid ema ning kõrinate poole. Võimalik, et ta üritab end seljalt kõhule pöörata.
Mida peaks ema õppima? Lõbustama last, kes võib viriseda lihtsalt igavusest. Võta ta sülle, korralda talle ekskursioone korteris, jutusta ja näita, kuidas saab valguse sisse lülitada ja kuidas liiguvad kardinad.

Foto:Scanpix/PantherMedia

Mida laps oskab? Haarab mänguasju, tunneb oma nime ja rõõmustab seda kuuldes. Veel võib laps teha vapustava avastuse: selgub, et pöörata ei saa mitte üksnes seljalt kõhule, vaid ka vastupidi!
Mida peaks ema õppima? Tuleb osata valida selliseid kõrinaid ja teisigi mänguasju, mida laps saab oma väikeste kätega mugavalt hoida.

Foto:Scanpix/PantherMedia

Mida laps oskab? Koogab meloodiliselt. Eristab omasid võõrastest. Võõrast nähes võib nutma puhkeda.
Mida peaks ema õppima? Lapsega võimlema. Harjutusi tuleb teha meeldiva muusika saatel. Ära unusta õhuvanne, suplemist ja pikki jalutuskäike (4-5 tundi päevas). Karastamisega tuleb tegeleda regulaarselt.

Foto:Scanpix/PantherMedia

Mida laps oskab? Närida kõike, mis kätte juhtub. Nimelt kuuendal elukuul hakkavad lapsel tulema esimesed hambad. Pooleaastasel on ka igav voodis olla, ta tahab juba istuda. Ära kiirusta sündmusi tagant. Sellises vanuses lastel on tugiaparaat ja ristluud alles kujunemas. Seetõttu võib varajane istumine tekitada tulevikus terviseprobleeme. Lapse organism ei ole veel valmis selgroo koormuseks.
Mida ema peaks õppima? Tuleks leida esimesed vahendid lapse hammaste puhastamiseks. Varsti hakkab laps roomama. Selleks tähtsaks päevaks tuleb oma elamine valmis seada. Korista ära ohtlikud esemed, kata pistikupesad. Kui laps ei ole saanud veel lisatoitu, siis nüüd on selleks õige aeg. Alustada võiks köögiviljapüreedest.

Foto:Scanpix/PantherMedia

Mida laps oskab? Roomata. Nüüd on ta ema kannul kõikjal. Kuigi tänapäeval jääb üha vähemaks neid lapsi, kes seda etappi läbivad. Paljud hakkavad kohe käima.
Mida ema peaks õppima? Meelitama teda mänguasjadega, kui ta on laisk roomama. Uudishimu ajab lapse liikvele. Ta tahab oma lelu kätte saada.

Foto:Scanpix/PantherMedia

Mida laps oskab? Püsti tõusta, hoides kinni voodivõrest või ema käest. See on aeg, kus tal areneb tugev seotus emaga. Ta suhtub suure armukadedusega teistesse pereliikmetesse, kes samuti ema tähelepanule pretendeerivad.
Mida ema peaks õppima? Söötma last, kes mitte üksnes ei tutvu uute maitsetega, vaid istub meelsasti koos täiskasvanutega laua taga. Pole vajalik korraldada terveid etendusi, et laps sööks „ühe suutäie ema eest ja teise isa eest“ . Las ta tähelepanu koondub hoopis ilusatele erksavärvilistele nõudele ja kenale serveeringule.


Foto:Scanpix/PantherMedia

Mida laps oskab? Korrata lihtsamaid sõnu. Teda hakkavad huvitama teised lapsed. Tema emotsioonide ring avardub. Ta väljendab imestust, rõõmu, uudishimu. Vahel tekivad ta näole ka rahulolematus, solvumine ning hirm.
Mida ema peaks õppima? Valmistama igat sorti kõrinaid. Lapsed jumaldavad kõristada liivaga või tangudega täidetud plastpudelitega ja kortsutada paberit.


Foto:Scanpix/PantherMedia

Mida laps oskab? Aru saada küsimustest: „Kus on kiisu?“, „Kus on pall?“, „Kus on su nina?“ Ta oskab lõhkuda mänguasju ja teisi kättesaadavaid esemeid, sest ta tahab nii väga teada, mis nende sees on.
Mida ema peaks õppima? Mitmesuguseid näpumänge. Need arendavad lapse peenmotoorikat, kõnet ning meeldivad talle väga. Ja ka raamatuid ei tohiks nüüd unustada!


Foto:Scanpix/PantherMedia

Mida laps oskab? Püsti tõusta. Üritab teha esimesi samme. Kui paluda talt teatud mänguasja, siis ta otsib selle kergesti teiste seast üles.
Mida ema peaks õppima? Panema kokku ja võtma lahti püramiidi. Nüüd tasub lapsele pakkuda purunematut tassi, et ta õpiks sellest jooma.


f

Mida laps oskab? Käia, jäljendada täiskasvanuid. Näiteks paneb nukku magama ja annab talle süüa. Ütleb juba kahesilbilisi sõnu.
Mida ema peaks õppima? Korraldama laste pidusid ja tegema kingitusi. Esimene keeruline ja tähtis aasta on lõpule jõudnud. Ees on aga ootamas veel terve hulk imepäraseid avastusi.