Enureesi esinemissagedus väheneb lapse vanemaks saades.

  • 5-aastastel lastel on enureesi sagedus 15-20%;
  • 10-aastastel lastel on see kuni 6%;
  • 15-aastastel lastel ja vanematel ainult 1%.

Öine enurees esineb poistel sagedamini kui tüdrukutel. Igal aastal paraneb iseenesest 15% enureesi all kannatavatest lastest.

Öist enureesi liigitatakse primaarseks, kus lapsel on alati esinenud öist voodimärgamist, ja sekundaarseks, mil enureesile on eelnenud üle kuue kuu kestev kuiv periood.

Kontroll urineerimise üle areneb koos lapse kasvamisega:

  • laps ei oma kontrolli põietegevuse üle kuni esimese eluaastani;
  • 1-2 aastane laps tunnetab täispõit;
  • 2-4 aastane laps tunneb urineerimistungi;
  • 4.-5.(6). eluaastal kujuneb lapsel välja täiskasvanule sarnane urineerimismuster.

Enureesi põhjusteks võivad olla:

  • pärilikkus — kui mõlemal vanemal on olnud öine enurees, võib see avalduda lastel 77% juhtudest, ühe vanema enureesi korral 43% juhtudest. 15% lastest võib avaldada enurees ka siis, kui vanematel ei ole seda esinenud, närvisüsteemi nende osade ebaküpsus, mis kontrollivad põietegevust, öist uriini hulka ja sügavast unest ärkamist;
  • aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastest võib 30% esineda öist voodimärgamist;
  • kõhukinnisus — st roojamine harvem kui igal kolmandal päeval;
  • taastekkinud enureesi põhjuseks võivad olla lapse haigused: diabeet, kuseteede põletikud või ülemiste hingamisteede ahenemine ninaneelumandli suurenemise tõttu;
  • hea või halb muutus lapse elus — nt uue lapse sünd perre, lasteaeda või kooli minek, vanemate lahutus, küllaminek jne.

Mida teha, kui koolieelik voodisse pissib, vaata SIIT! Enureesi nõustamisprojekti viib läbi MTÜ Inkotuba, vaata lähemalt ka www.kuivaks.ee


Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena