Kuidas seletada oma mehele seda, et teie ühine beebi on hoopis sinu eksi moodi
"Kuule, aga beebi on ju sinu eksi nägu, selle mootorrattaga kuti, tead ju küll!" Sellist lauset ei oota muidugi oma mehelt ükski naine. Nüüd aga on teatatud uuest uuringust, mis võib naisele sellises olukorras päästerõngaks olla.
Eks sellest ole küllalt pereskandaale tekkinud, et mõnikord pole laps mitte oma isa vaid naise eksi nägu ja sellise fakti ilmsikstulekul lajatab noorele emale kaela süüdistustelaviin. Hiljutised uuringud näitavad aga huvitavaid nüansse selle kohta, et eksi geenid võivad tõepoolest trotsida hilisema partneri spermat ja ilmneda täiesti ootamatul moel.
Kui perre on sündinud uus beebi, siis peagi on kogu suguvõsa uudishimulikult koos arutamas selle üle, kelle nägu see laps ikka õieti on. Kas tal on vanaonu nina ja oma tädi silmad või on ta ikka täiesti oma ema pisike koopia. Selliseid arvamisi lapse võimaliku sarnasuse kohta oma suguvõsa liikmega esitavad nii sugulased, kui tänaval kohatud pooltuttavad. Aga mõnikord öeldakse ka seda: "Ei teagi, kuidas nüüd öelda, kuid see laps on ju täitsa sinu keskkooliaegse kallima nägu?"
Seda, et laps võib olla sarnane oma ema eelmise, mitte praeguse seksuaalpartneriga, on täheldatud aegade jooksul paljusid kordi. Nähtust on nimetatud telegooniaks ehk järelpärandumiseks. See tähendab seda, et on võimalus, et mehe geneetiline informatsioon jääb pärast seksuaalkontakti naise organismi ja mõjutab ka hilisemaid järglasi. Juba Aristoteles vihjas sellisele võimalusele ja see oli ka põhjuseks, miks näiteks tolleaegsete valitsejate puhul ei tulnud lahutused kõne alla. Ja valitsejate laste emadel ei tohtinud olla eelnevaid seksuaalpartnereid. Ka mütoloogilisel tegelasel Theseusel oli näiteks kaks isa. Muidugi hakati hiljem selliseid väiteid, et eelmiste seksuaalpartnerite omadused võivad naise organismis mingil moel salvestatud saada ja hilisematele järglastele edasi kanduda, ebausuks ja müüdiks pidama. Kaasaegse geneetika arenguga jäidki sellised teooriad järelpärandumisest tahaplaanile.
Samas on loomariigis imestust tekitavaid juhtumeid täheldatud just hilisema aja geneetikat uurides. Ligikaudu 70 aastat on teadlased arvanud, et lisaks geenidele mõjutavad organismi fenotüübi kujunemist ka veel teised tegurid. Tõsiselt on selle teooriaga tegeletud viimased kümmekond aastat. Heaks näiteks on kloonitud loomad, kelle värv on sündides sageli erinev selle looma omast, kelle DNA abil nad klooniti. Siiani on selgusetuks jäänud, mis selliseid muutusi põhjustab.
Nüüd aga näitab uus intrigeeriv uuring et järglased võivad tõepoolest oma ema eelmistele seksuaalpartneritele sarnaneda. New South Wales´i Ülikooli teadalsed tulid oma uuringus järeldusele, et vähemalt äädikakärbeste puhul kehtib see, et järglase füüsiline suurus vastab selle isase füüsilisele suurusele, kellega emane esmakordselt paaritus aga mitte selle isase suurusele, kellega emane hiljem pikemaajalise partnerluse lõi. Arvatakse, et emase organism salvestab esimese või esimeste partnerite spermast teatud osa informatsiooni, mis aktiveerub aga alles siis, kui emane hiljem viljastub.
See on esimene kord, kui telegoonia on loomariigis ka tegelikult tõestust leidnud. Aga see on nüüd teada, et informatsioon, mida kannab endas organism ei ole seotud ainult tema nö perekondliku pärimisliiniga. Uuring avaldati ajakirjas Ecology Letter.
Hoolimata sellest, et teadlased väidavad tagasihoidlikult, et enne, kui väita, et sarnaselt toimib ka loomade ja võibolla ka inimese organism, tuleb veel palju uuringuid teha, on telegoonia teoreetiku ärganud ja tuhanded pered analüüsivad enda ja oma kaaslase eelnevaid sekspartnereid.
Kas siis sellise fakti ilmsikstulekul on mõistetav osade meeste alateadlik või teadlik soov olla oma naisele üks ja ainus partner? Kas sellest on alguse saanud osade meeste soov leida nö süütu naine, et tagada endale sobivad järglased, kes on mõjutamata naise eelmiste. partnerite omadustest?
Naised tunnevad end süüdi, et annavad edasi oma ekside omadusi ja mehed vaatavad kahtlustavalt oma lapsi ning nende emasid. Samas ei peaks ehk sellise info valguses ennast nüüd ka lõplikult halvasti tundma, sest minevikupartnerid peegeldavad meid endid sellel minevikuperioodil ja isegi kui lapsel ongi ootamatult ilmnenud naise eksi omadused, on need siiski ju ka naise enese maailma peegeldus ja just sellise naise tema praegune partner ju valis. Ja mehed ärgu unustagu, et ka nende pärilik informatsioon on sellise teooria kohaselt ikka päris paljudes kohtades tallel ja ootab avaldumist.
Allikad: The Guardian, Novaator, The Telegraph
