Vastsündinuga kodus — kuidas hakkama saada

Esimesed päevad kodus koos õrna vastsündinuga. Kuidas teda toita, kuidas vannitada, kas ta ikka saab piisavalt süüa ja kas magab hästi, millal viia ta õue ja kas ta ikka võtab piisavalt juurde? Sellest kõigest loe siit!

Rinnapiim on parim toit lapsele

Rinnapiimast saab beebi kõik, mis tal vaja on. Vastsündinul ei ole öö ja päeva rütm välja kujunenud. Sage imetamine esimestel päevadel on hea, sest laps saab väärtuslikku ternespiima ja õpib imemise selgeks enne rindade täitumist. Samuti ergutab see piima teket.

Laps ei söö igal toidukorral ühteviisi. Mõni laps on algul rinnal pikalt, 30-40 minutit, ning puhkab seejärel tunnikese. Teine tahab imeda lühemalt, kuid sagedamini. Mõni laps sööb kiirelt ning on rahul kolmetunniste vaheaegadega. Kindla graafiku järgi toita ei ole vaja, ajapikku kujuneb lapsel välja oma rütm.

Ööpäevas peaksid kõik rinnalapsed sööma 8-12 korda. Ainult rinnapiimatoidul olev imik on saanud kõhu täis, kui ta on pärast toitmist rahulik, kehakaal suureneb ja ta pissib vähemalt 6-8 korda ööpäevas. Rinnalapsed kakavad väga erineva sagedusega. Esimesel poolaastal võtavad imikud juurde 150-200 grammi nädalas, s.o 600-800 grammi kuus. Rinnapiimatoidul olev laps ei vaja esimesel kuuel elukuul juurde lisasööki ega -jooki.

Nabahooldus

Nabakönt kuivab ja irdub 3.-45. elupäeva jooksul, sagedamini 8.-14. päeval. Naba ümbrus peab olema kuiv, siis nabakönt kuivab ja kukub ise ära. Enne naba puhastamist pese hoolikalt käed. Puhasta naba saialilletinktuuriga, 3% vesinikulahusega või mõne muu antiseptilise vahendiga. Oluline on puhastada võimalikult nabaköndi servadest, naha ja nabaköndi vahelt, tõmmates nabakönti õrnalt väljapoole. Nabaköndi liigutamine ei ole lapsele valulik. Seda võib teha paar korda päevas, üks kord kindlasti pärast vannitamist.

Ühekordseid mähkmeid kasutades püüa nabakönt mähkmest välja jätta. Nabaköndi irdumise eel võib veresoontest tulla natuke verd. Nabahaavandit tuleb puhastada 3-4 korda päevas kuni selle lõpliku paranemiseni, mis toimub nädala jooksul pärast nabaköndi irdumist.

Kui nabaköndi ümbrus punetab, on põletikuline protsess levinud nahaalusesse koesse ning tegu on nabapõletikuga. Sellisel juhul pöördu oma perearsti poole.

Kehatemperatuur

Üsa sees ümbritseb loodet +37 °C lootevesi, soojust reguleerib platsentaarne vereringe. Loode on tavaliselt 0,5 kraadi soojem kui ema. Kui emal on sünnituse ajal palavik, tõuseb lapse kehatemperatuur samuti.

Pärast sündi oleneb vastsündinu kehatemperatuur teda ümbritseva keskkonna temperatuurist. Kui väliskeskkonna temperatuur on termoneutraalne (lapsele sobiv temperatuur, kus sooja teke ja kadu on tasakaalus), siis on lapse kehal püsivalt normaalne temperatuur 36,6-37,3 °C. Laps ei higista ega ole ka külma tõttu rahutu. Termoneutraalne temperatuur on igal lapsel erinev ning esimestel elunädalatel see muutub.

Lapse temperatuuri mõõdetakse kaenla alt või pärasoolest. Erinevus on tavaliselt 0,3-0,5 kraadi (kaenlaalune temperatuur on madalam). Hüpotermia ehk jahtumine on ohtlik juhul, kui kehatemperatuur on madalam kui 35°C. Sagedamini ei suuda kehatemperatuuri hoida enneaegsed ja/või alakaalulised vastsündinud. Hüpertermia diagnoositakse juhul, kui nahatemperatuur on üle 38°C. Kui tegemist ei ole haigusseisundiga (sepsis, ajukahjustus jt), siis on temperatuuri tõusu kõige sagedasemaks põhjuseks liiga soe väliskeskkond.

Vannitamine

Last võib vannitada samal päeval pärast sünnitusmajast koju jõudmist, väljaarvatud juhul, kui last samal päeval vaktsineeriti. Vannitoa temperatuur olgu vähemalt 25 kraadi, vannivesi peaks olema 37 kraadi soe. Vannitamiseks sobib tavaline kraanivesi, veele midagi juurde lisama ei pea. Vannitada võib iga päev, kuid lasteseepi soovitame kasutada vaid kord nädalas, muidu kuivab nahk üleliia. Vannitamise ajal võib naba märjaks saada. Vannitada võib igal ajal, ainult mitte enne õueminekut. Õhtune vann toob tavaliselt hea une. Võimaluse korral tee vanni iga kord ühel ja samal kellaajal. Kui lapse nahk on kuiv, võib nahale määrida beebile sobilikku ihupiima või niisutavat beebikreemi.

Pärast vanni pane beebile müts pähe seniks, kuni pea on kuivanud. Silmi puhasta välisnurgast sisenurga poole õrna kummeliteega või sooja keedetud veega, mõlemat silma erineva vatitupsuga.

D-vitamiin

Alates 7. elupäevast antakse kõigile beebidele D-vitamiini. Kui laps saab ainult rinnapiima, on selle kogus 5 tilka õlilahust 1 kord päevas enne sööki. D-vitamiini antakse teise eluaastani.

Kui laps sööb rinnapiimaasendajat vähemalt liitri päevas, pole D-vitamiini vaja. Kombineeritud söömise puhul arvutab vitamiinikoguse välja arst. Apteegis on D-vitamiini õlilahus müügil ilma retseptita.

Õuesviibimine

Esimese õueskäigu aeg oleneb sellest, millal laps sündis. Suvel võib välja minna juba mõnepäevase beebiga, kevadel-sügisel umbes nädalase, talvel 10 päeva vanuse lapsega. Talvel võiks last külma õhuga harjutada paar päeva lahtise akna all. Esimest korda mine õue siis, kui külma on alla 10 kraadi. Üle 15-kraadise pakasega ära beebit õue vii. Lapsel on riideid parasjagu, kui õuest tulles on kaelavoldi vahe soe.

Artikli koostamisel on kasutatud Ida-Tallinna Keskhaigla poolt koostatud patsiendile mõeldud infomaterjali.