Mis on ajupõrutus?
See on kolju-ajutrauma kõige kergem vorm. See tähendab, et laps ei saa pea peale kukkudes mitte ainult muhku või marrastust, vaid et kukkumine on mõjutanud ka aju ning selle talitluses tekib lühiajaline häire.
Pärast kukkumist võivad esineda järgmised muutused. Laps ...
on veidi aega teadvuseta (mitte ajada segi lühikese ehmatuskangestusega, mis võib tekkida enne nutma hakkamist);
võib juhul, kui ta juba rääkida oskab, kukkumisest mitte rääkida, sest ei mäleta seda;
ei tea kohe, mis päev täna on, kus ta on, mis on tema nimi.
Sõltub olukorrast, kuid vähemalt 12 tundi. Kui laps läheb pärast seda lasteaeda, tuleks ka õpetajaid kukkumisest teavitada, et nad teaksid, mille asi, kui lapsel peaks veel mingeid sümptomeid tekkima.
Kui laps muutub kukkumisjärgsetel tundidel apaatseks, tema enesetunne halveneb ja ta oksendab. (Ühekordne oksendamine vahetult pärast kukkumist ei ole ajupõrutuse kindel sümptom, sest võib olla põhjustatud ka erutusest ja ehmatusest.)
Kerge ajupõrutus ei jäta lapsele pärast tervenemist mingeid tüsistusi. Raske ajupõrutus võib soodustada hilisemaid peavalusid ja keskendumisraskusi, kui laps ei saa piisavalt puhata. Tõeliselt ohtlik on asi siis, kui ei märgata, et väikesel patsiendil on ajuverejooks.
Ajuverejooksu on raskest ajupõrutusest algul raske eristada. Aja jooksul hakkab laps aga üha ebatavalisemalt käituma: muutub aina apaatsemaks, unisemaks, tema liigutused on ebakindlad, võib korduvalt oksendada, näeb halvasti. Seetõttu tuleb patsienti eriti esimesel 12 tunnil pärast pea peale kukkumist hoolikalt jälgida. Ka öösel, kui õnnetus juhtus pärastlõunal või õhtul. Selleks tuleb laps öö jooksul kolm korda üles äratada ja vaadata, kas ta reageerib normaalselt, st on ülesajamisest häiritud. Esimest korda tuleks laps üles äratada tund aega pärast magamaminekut. Seejärel siis, kui te ise magama lähete. Kolmas kord tuleks ta äratada umbes kell 3 öösel.
Siis tuleb minna kindlasti haiglasse.
