Mõtle enne, kui haige lapse vanavanematele hoida jätad — gripis lapselapsed võivad vanavanemaid eluohtlikult nakatada
„Gripp on ohtlik, kuna gripi tüsistustena võivad tekkida kopsupõletik, krooniliste haiguste — südamepuudulikkuse, astma või diabeedi — ägenemine, lastel keskkõrva- ja põskkoopapõletik,“ selgitab terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova, miks peaks inimesed ennast gripi vastu vaktsineerida laskma.
Gripp on raskema kuluga kui teiste viiruste poolt põhjustatud ägedad hingamisteede haigused ja nn „külmetushaigused“. Ja tüsistusigi tuleb ette sageli, kuni südamelihase ja südamepauna põletikuni välja.
„Selliste tüsistuste tõttu vajab inimene aga haiglaravi, sageli intensiivraviosakonnas. Ja gripitüsistused on tihti enneaegse surma põhjustajaks,“ selgitab Sadikova Hoiatervis.ee-le.
Gripp võib tappa
Gripivaktsiini efektiivsus sõltub ühelt poolt vaktsineeritava inimese vanusest ja tema immunsüsteemi seisundist, teisalt aga vaktsiinis sisalduvate ja ringluses olevate gripiviiruse tüvede kokkulangevusest. Uuringud on näidanud, et täiskasvanutele annab vaktsineerimine haigestumise vastu 50-90 protsendilise kaitse.
„Väga oluline on teada, et vaktsiin kaitseb nii raskete tüsistuste tekkimise kui surma eest,“ ütleb gripiviirusi ja nende käitumist põhjalikult tundev Sadikova.
Mida gripivaktsiin sisaldab?
Paljud arvavad, et jäävadki just siis haigeks, kui ennast vaktsineerida lasevad. Kas see ka tegelikult nii on?
„Gripivaktsiin on inaktiveeritud vaktsiin, mis tähendab, et see ei ole võimeline nakkust esile kutsuma, sest sisaldab vaid viiruse osakesi, pinnavalke. Vaktsiin kaitseb ainult gripiviirustest tingitud haigestumise eest ega pruugi ära hoida teisi palavikuga kulgevaid viirushaigusi,“ jagab Sadikova teavet, mida enamik inimesi ei tea.
Iga gripivaktsiin sisaldab kolme gripiviirust – ühte A (H3N2) viirust, ühte A (H1N1) 2009 viirust ja ühte B viirust. Vaktsiinis sisalduvad viiruse tüved vahetuvad igal aastal vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele ja teadlaste hinnangule, millised viiruse tüübid ja tüved antud aastal kõige suurema tõenäosusega ringlevad.
„Vaktsiini tootmine algab märtsis, et inimesed saaks sügisel vaktsineeritud. Seega jääb alati väike võimalus, et gripiviirus, mille inimene saab, ei ole üks neist kolmest,“ selgitab Olga Sadikova ravimitööstuse telgitaguseid.
Samuti ei tähenda vaktsineerimine, et muudest haiguse ennetamise meetoditest nagu käte pesemine, haigena rahvarikastesse kohtadesse mineku vältimine ja muu säärane võiks loobuda.
Vaktsineerimise väga oluliseks positiivseks küljeks on kindlasti ka see, et vaktsineeritud inimene ei levita ise viirusi. Seetõttu on väga oluline, et kindlasti vaktsineeriksid end need inimesed, kes puutuvad oma igapäevatöös kokku paljude inimestega.
Gripp on ka lastele ohtlik. Laste vaktsineerimise eesmärgiks ongi kaitsta esmalt lapsi ja teiseks nende lähedasi, kuna lapsed haigestuvad reeglina esimesena ning võivad nakatada riskigruppidesse kuuluvaid inimesi.
„Pahatihti juhtub nii, et vaktsineerimata väikelaps haigestub, ta viiakse vaktsineerimata vanavanemate juurde ning tulemuseks on eluohtlikus seisundis intensiivraviosakonnas viibiv vanaema-vanaisa,“ juhib Sadikova lapsevanemate tähelepanu asjaolule, millele enamasti ei mõelda.
Vaktsineerimine – kellele vajalik?
Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates kuuendast elukuust.
Grippi nakatumise eest tuleks kaitsta ennekõike väikelapsi, vanureid, immuunpuudulikkuse ja krooniliste haigustega patsiente, sest just neil on suurem oht eluohtlikud tüsistuste tekkimiseks.
Riskigrupiks on vanemaealised inimesed (vanuses 65 ja üle) ning isikud, kes põevad mõnda järgmistest kroonilistest haigustest:
• astma ja teised hingamisteede haigused
• diabeet ja teised endokriinsüsteemi haigused
• südamehaigused
• neeruhaigused
• maksahaigused
• ainevahetushaigused
• neuroloogilised haigused
• nõrgenenud immuunsüsteem haiguse või ravi tagajärjel
Vaktsineerimine on vastunäidustatud munavalgu või mõne muu vaktsiini koostisosa ülitundlikkuse korral ja ägeda palavikulise haiguse ajal.
