Kaksikute blogi: raseda haige päkapiku elu polegi nii lihtne
Viimasel ajal on mul ka teistsuguseid hirme. Kas see on kuidagi rasedusega seotud, et mul on tekkinud meeletu kukkumishirm? Näen isegi unes seda, kuidas ma kuskilt alla kukun. Kardan juba kapi otsast asju võtta, sest mina oma 159cm pikkusega olen lihtsalt nagu päkapikk, kes peab paratamatult ronima tooli peale, et kuskilt kõrgelt midagi kätte saada.
Tänu kukkumishirmule on aga mu igaöiseks unenäoks saanud järgmine stsenaarium: Mul on vaja kuskilt kõrgelt midagi kätte saada, ronin tooli otsa ja libastun ning kukun sealt alla. Erinevates unenägudes ma kas murran selja, nina või saan meeletu peapõrutuse nii, et peale kukkumist ma midagi ei mäleta.
Sõnusin ka selle ära, et rasedus mõjub nii hästi, et isegi haigeks ei jää
Nii aga kahjuks enam pole — suutsin ikka korralikult haigestuda. Üleöö tuli meeletu nohu ning 38 kraadine palavik, aga teate, rasedana haige olla ei ole kohe üldse kerge. Mul on tunne, et rasedana on see külmetushaigus kuidagi palju raskem, kõik lihased ja kondid valutavad, selg valutab ja lihtsalt on koguaeg uimane olla.
Terve rasedusega olen ma juurde võtnud kokku 1kg, ma tean, et see kaal võib mul ka varsti lihtsalt järsult kasvama hakata, kuid proovin ikka endiselt oma söömist kontrollida, et mida ma suhu pistan ja kui palju. Mul on nüüdeks tekkinud isu Mc’Donaldsi juustuburgeri järgi — ei saa sellest lihtsalt küllalt. See maitse on kuidagi nii hea, ent ma loodan, et varsti läheb see isu üle.
Mul algas möödunud reedel viies raseduskuu, ehk siis 18-s nädal
Mõelda vaid, et 18 nädalat on need pisikesed imed mu sees kasvanud! Beebid on juba 15 cm pikad, nad tunnevad ja kuulevad juba! Hetkel nad aga kuulevad vaid mu soolestikutööd ja südamelööke, kuid varsti nad kuulevad juba mu häält. Beebide hammastele hakkab moodustuma email. Samuti on imeline asi platsenta! See filtreerib paljud ained välja, et need ei saaks kahjustada lapsi— inimese organism on ikka võrratu! Kuid täiesti uskumatu on ikka mõelda, kui kiiresti nad arenevad, põhimõtteliselt pool rasedust on juba läbi.
Kust mujalt, kui mehe kapist neid rasedariideid ikka peaks saama
Tunnen meeletult puudust mõnest heast paarist rasedatepükstest, pole lihtsalt suutnud endale mitte kuskilt leida selliseid mis mulle sobiks ja meeldiks. Kui miskit leian, siis need on lihtsalt liiga pikad mu jaoks, võib ju küll alt servad lühemaks teha või siis ära keerata, aga ma ikkagi tahaks, et mul oleks ühed sellised püksid, mis on ilusad mu jalas ning saaksin ka kuskil viisakamates kohtades nendega käia. Pluusidega tekib ka vaikselt probleem juba, sest enamik pluuse on mul täpselt kuni pükstevärvlini ja kui kõhuke kasvab, siis lihtsalt kõht jääb paljaks. Õnneks on aga mu kalli mehe pluusiriiulites nii palju erinevaid pluuse, et ma saan endale iga päev valida välja meelepärase.
Üldiselt on raseda elu nagu lill alates sellest, kui iiveldushood mööda lähevad ning veel magada saan ja kaalutõus veel ei kimbuta.
Mul on teine blogi ka, igapäevaasjadest kirjutan SIIN