Müoomiravis on palju uusi võimalusi
(1)PERH-i günekoloogi Aleksandra Šavrova sõnul peab patsient müoomiravis arstiga koostööd tegema.
Müoom on levinuim healoomuline kasvaja naistel, kuid sellest ei teata-räägita piisavalt.
Statistika järgi on 20–40 protsendil naistest emakamüoom. Kui naine tuleb günekoloogi vastuvõtule, avastatakse üsna sageli ultraheliuuringuga ka müoomisõlmed või müoom. Kuuldes sõna kasvaja, kohkub suurem osa naistest ja hakkab asjatult muretsema. Alles pärast pikka veenmist, et tegemist ei ole pahaloomulise kasvajaga, rahuneb suurem osa ning on nõus määratud raviga. Olen nõus, et eelarvamustest ja hirmudest vabanemiseks tuleb naiste teadlikkust müoomi tekkest, olemusest ja ravist oluliselt tõsta. Müoomi diagnoosimisel on arstil väga oluline luua patsiendiga tihe kontakt, siis tulevad nad tagasi ja on nõus raviga.
Mis on müoom?
Müoom on healoomuline kasvaja, mis pärineb emaka lihaskihist ehk müomeetriumist. Need kasvavad enamasti aeglaselt emaka seina sees või selle küljes, koosnedes side- ja silelihaskoest. Ühel naisel võib korraga esineda mitu müoomi ja need võivad paikneda emaka erinevates kohtades: emakalihase sees, emakaõõnes või emaka välispinna all. Mõni müoom võib olla väga kiire kasvuga, samas on mõni vorm aeglasem ja piirdubki vaid väikese sõlmega. Müoomi tekkepõhjused pole teada ja sestap ei saa seda ennetada.
Müoomil pole kindlaid sümptomeid?
35–50 protsendil juhtudest ei tekita müoom mingeid vaevusi ja kuni günekoloogi profülaktilise läbivaatuseni ei teagi naised selle olemasolust. Müoom võib erinevalt avalduda. Näiteks ei pruugi suur müoom üldse kaebusi põhjustada, kuid väike vorm võib tekitada olulisi terviseprobleeme.
Samas võib müoom elukvaliteeti oluliselt halvendada?
Jah, kui naisel on pikad ja rohke verehulgaga menstruatsioonid ning sellega kaasneb pikas perspektiivis aneemia. Samuti võib suur müoomisõlm suruda naaberelunditele ja ümbritsevatele närvidele ning tekitada tugevaid valusid alakõhus. Halvimatel juhtudel võib see põhjustada ka viljatust või raseduse katkemist.
Kui arst diagnoosib naisel müoomi, siis milline on ravi?
Kõik sõltub müoomi suurusest ja asukohast. Kui müoom on väga kiire kasvuga, on kirurgiline ravi vältimatu. Lõikus on näidustatud üksnes siis, kui sellega kaasnevad olulised vaevused. Operatsiooniotsuse langetab arst, kuid alati arutatakse koos patsiendiga, kas lõikusel eemaldatakse ainult müoom või kogu emakas koos müoomiga. Vahel harva süstitakse reiearteri kaudu kateetriga spetsiaalset ainet, mis sulgevad müoomi toitvad veresooned.
Emaka eemaldamine on emotsionaalselt väga raske?
Kui pärast lõikust on veel soov emaks saada, jäetakse emakas alles. Kui naine on jõudnud ikka, kus enam rasestuda ei taheta, soovitame emaka eemaldada. Sellise otsuse taga on kindel põhjus – emaka säilitamisel võib mõnedel juhtudel müoom tagasi tulla ja vajada uut operatsiooni.
Kartusel, et koos emaka eemaldamisega kaob naiselikkus, halveneb seksuaalelu ja elukvaliteet, pole alust. Naiselikkuse seisukohalt on eelkõige tähtsad hormoone tootvad munasarjad ja need jäävad naisele alles.
Kas müoomi saab tablettidega ravida?
Saab, aga need on mõeldud operatsioonieelseks raviks ja täidavad kahte eesmärki: peatada operatsioonieelsed verejooksud ja vähendada enne lõikust müoomi suurust. Neid ravimeid võetakse ajutiselt ja üksnes teatud perioodidel. Ravimeid on erinevat tüüpi: vanemad süstitavad, uuemad tablettidena.
Hormoonravi ajab naised põhjusega paanikasse?
Hormoonravil on sageli väga vaevalised kõrvaltoimed. Naistel tekib kunstlik kliimaks, millega kaasneb unetus, kuumahood, higistamine, menstruatsioon jääb ära. See tõmbab naiselikkust alla ja on väga raske taluda. Samas on mul arstina hea meel, et ravimitööstus areneb ja pidevalt tuleb peale uusi ravimeid. Nüüd on müoomipatsientidele kättesaadav selektiivselt progesteroonretseptoreid mõjutav tablettravi ulipristaalatsetaadiga, millele on pandud väga suuri lootusi.
Ja see uus ravim?
Ulipristaalatsetaat toimib otseselt müoomile ja sel on väga vähe kõrvaltoimeid. Patsient talub seda väga hästi ja ravimil on müoomisõlmede vähendamisel suur efekt. Lihtsustatult öeldes võib loota, et naine võib seda ravimit tarvitades operatsioonist pääseda. Seda ravimit tuleb I kuurina võtta kolm kuud ja siis võib teha ka teise kuuri kestusega kolm kuud. On juhtumeid, et pärast kahte kuud väheneb müoom nii palju, et need patsiendid ei vaja enam kirurgilist sekkumist. Arstina loodan, et tulevaste uuringute tulemused lubavad pakkuda naistele ka pikemaajalist ravi. Naised on õnnelikud, et lõikusele on ka alternatiive.
Oskab patsient seda ravimit küsida?
Ükski arst ei eelda, et patsient teaks uusimatest ravimitest. Arsti kohus ongi uusimaid ravimeid tutvustada ja soovitada ravimeid, mis patsiendi elukvaliteeti tõsta aitavad ning ta lõikusest päästavad. Oluline on see, et patsient oleks koostöövalmis ja pärast diagnoosi saamist arsti vaateväljast ei kaoks.
