Just nendele küsimustele vastust otsides vaevavad beebide vanemad oma pead kõige rohkem
Appi, mähkme sisu näeb välja nagu spinat!
Rohelise väljaheite põhjus rinnapiima saavatel lastel ei ole veel selge. Osa teadlasi arvab, et see on seotud imemistehnikaga, teised peavad põhjuseks eriti kiiret seedimist. Ühes on kõik samal arvamusel: rohelist väljaheidet esineb rinnapiima saavatel lastel tihti ning see on täiesti ohutu. Roheline väljaheide ei ole seotud tervisliku seisundiga. Oluline on, et laps kosub ja toidu seedimisega ei kaasne vaevusi.
Vaata ka seda: Imikute intiimhooldus
Esimene vaktsineerimine on ukse ees ja mul on tekkinud hirm. Ega see lapse ebaküpset immuunsüsteemi üle ei koorma?
Seda hirmu on tundnud pea kõik vanemad. See on ka mõistetav, sest haigused, mille vastu vaktsineeritakse, tunduvad olevat väga kaugel. Vaktsineerimine ise on seevastu väga konkreetne: laps saab süsti, nutab, magab võib-olla järgmisel ööl halvasti või tekib tal palavik. Sellest hoolimata on viimaste uuringute järgi soovitatav lasta laps esimesel eluaastal vaktsineerimisplaani järgi immuniseerida. „Tänapäevastes vaktsiinides on antigeenide hulk nii väike, et lapse immuunsüsteem talub seda hästi,” selgitab Marburgi lastearst dr. Stephan Heinrich Nolte ja rõhutab: „Vaktsineerimisel pannakse immuunsüsteem looma kindlate haigustekitajate vastu kaitsekehi, mis takistavad samade haigustekitajate hilisema rünnaku korral. Selleks ei süstita aga mitte haigustekitajaid endid, vaid nende osi, näiteks viiruste ja bakterite või nende mürgi mitteaktiivseid fraktsioone. Või, nagu tuulerõugete puhul, kahjutuid, nõrgestatud haigustekitajaid, millest piisab vaid immuunsüsteemi stimuleerimiseks. Antigeenide üldine hulk, millega immuunsüsteem vaktsineerimise käigus kokku puutub, on kaduvväike võrreldes antigeenide hulgaga, millega laps puutub igapäevaselt kokku söömise, joomise ja mängimise käigus.”
Mul on nii palju tegemist, et ei jõuagi lapsega rahulikult mängida. Ta teeb lihtsalt kõik igapäevatoimetused minuga kaasa. Ega tal mingeid puudujääke ei teki?
Pole vaja muretseda, lapsed vajavad impulsse. Neid ei saa nad mitte ainult koos vanematega mängides. Paljudes kultuurides on lausa ebatavaline, et täiskasvanud lastega mängivad — ja lastel ei teki sealjuures mingeid puudujääke. Hiljuti Suurbritannias läbi viidud uuringust selgus, mis võib olla selle põhjus: nimelt annab lapse kaasas kandmine igapäevatoimetuste ajal sama efekti mis temaga intensiivne tegelemine, st laulmine, ettelugemine ja mängimine. Uuringu kohaselt meeldib lastele vanema toimetuste „kaasa tegemine” päris hästi. Nad naudivad lähedust ja liikumist, saavad palju meelelisi kogemusi ning seetõttu on see neile sama kasulik kui mängimine.
Vaatasin intervjuud, milles öeldi, et imetamine ei kaitse allergiate eest nii, nagu siiani on arvatud, vaid koguni suurendab allergiate ohtu pärast neljandat elukuud. Kas peaksin imetamise võimalikult kiiresti lõpetama?
Ei. Praegu laialdast kõlapinda leidnud uusimad uuringud lisatoidu andmise alustamise kohta ei anna selleks põhjust. Tõepoolest, siiani arvati, et ainult rinnapiimaga toitmine esimesel kuuel elukuul kaitseb optimaalselt allergiate eest. Nüüd on teadlased välja selgitanud, et mõned toidutalumatuse vormid, näiteks gluteenitalumatus, avalduvad harvemini, kui laps puutub selliste toitudega kokku juba neljanda ja kuuenda elukuu vahel. Seetõttu ei tuleks viimaste soovituste kohaselt enam mitte nii kaua ainult rinnapiima anda, vaid pakkuda lapsele veidi lisatoitu juba enne kuuenda elukuu täitumist. Sellisel juhul kaitseb see allergiate eest sama hästi nagu vaktsiin. Tõestatud on ka see, et eriti hästi toimib see siis, kui laps saab lisaks lisatoidule ka rinnapiima. Seetõttu kehtib imetamise pikkuse kohta endiselt sama põhimõte: imetada tuleks nii kaua, kui see emale ja lapsele meeldib — algul toita last ainult rinnapiimaga, seejärel paralleelselt sobiva lisatoiduga.
Kreemitamise kohta võib leida väga erinevaid seisukohti. Kord on see väga tähtis, siis jälle täiesti ebavajalik. Mis siis õige on?
Asjatundjad on ühes asjas ühel meelel: terveid imikuid ei tule regulaarselt kreemitada. Kahes hiljutises uuringus uuriti, kuidas eri hooldusliigid vastsündinud laste tervele nahale mõjuvad. Tulemus: kreemitatavate ja mittekreemitatavate imikute vahel ei leitud olulist erinevust. Mõni nahaarst loeb seetõttu uuringutest välja, et hooldustooted teevad pärast vannitamist head, ja soovitab neid noortele emadele. Teised aga ütlevad, et hooldustoodetest loobumine ei mõju nahale halvasti. Küsi oma ämmaemandalt, millised on tema kogemused, ning jälgi lapse naha seisundit.
Laps ei ole juba nädal aega kakanud — on see normaalne?
Rinnapiima saava lapse puhul? Täiesti normaalne. Kõik, mis jääb vahemikku kümme korda päevas ja üks kord iga kümne päeva järel, on normaalne. Veidi teisiti on see rinnapiimaasendajat saavate laste puhul: nemad peaksid kakama kord päevas. Muidu võib neil tekkida kõhukinnisus. Ka see ei oleks midagi hullu, kuid nõuab sekkumist — seepärast tuleks sellisel juhul pöörduda lastearsti poole.
Luttides ja lutipudelites sisalduvad kahjulikud ained — kuidas olla kindel, et mu laps nendega kokku ei puutu?
2009. aastal äratas tähelepanu looduskaitseühingu tellimusel läbi viidud uuring, millest selgus, et kõik uuritud lutid sisaldasid bisfenool A-d, mis on plastitootmises kasutatav aine, millel on hormoonilaadne mõju. Seda, kas see aine ka inimesele kahjulik on, pole siiani veel teaduslikult tõestatud, kuid loomkatsetes on ilmnenud kahjulikud mõjud hormonaalsele tasakaalule. Seetõttu on hea teada, et luttide, lutipudelite ja närimisrõngaste tootjad on vahepeal reageerinud ning pakuvad laia valikut tooteid, mida võib muretult kasutada. Sellised tooted tunneb ära märgise „ei sisalda BPA-d” ning bisfenoolivabade plastpudelite kergelt pruunika värvuse järgi.
Kõik, mida peaksid luttidest ja lutipudelitest teadma, on välja toodud SIIN
Minu lapsel on juba kaks hammast — ega ta öise imetamise tõttu kaariest ei saa?
Kuigi seda ikka ja jälle väidetakse, ei ole sellel teesil teaduslikku tõestust. Pigem kantakse selliste väidete puhul pudelitoidul olevate laste kohta tehtud avastused üle rinnapiima saavatele lastele. Kuid öine imetamine ei tekita niinimetatud lutipudelikaariest, nagu rõhutab imetamisnõustaja Denise Both: „Pudelist ja rinnast söömisel kasutatakse erinevaid tehnikaid. Rinnast imedes ei puutu hambad pidevalt piimaga kokku, sest piim satub suhu alles hammaste taga.” Peale selle näitavad uuringud, et rinnapiima saavatel lastel tekib hammaste õige hoolduse korral harvemini kaariest kui pudelist söödetavatel lastel.
Pärast päevast uinakut on lapsel käed jääkülmad — kas magamiskott on liiga õhuke?
Seda on lihtne kindlaks teha: kas jalad ja kukal on soojad, kuid mitte higised? Sellisel juhul on lapse kehatemperatuur õige ja ta ei külmeta. See, et väikestel lastel on tihti külmad käed, tuleb sellest, et nende verevarustus ei toimi veel sajaprotsendiliselt nii nagu täiskasvanutel. See kaob ise ega anna põhjust muretsemiseks.
Beebide une kohta loe SIIT
Sünnist peale tahab meie laps ainult minu või mehe süles olla. Isegi vanaema süles hakkab ta nutma.
Vanavanemate jaoks on see muidugi raske. Kuid nii nende kui ka teie kui vanemate jaoks on oluline teada, et eelkõige häbelike laste puhul ei tasu lähedust peale suruda. Parem on kannatlikult usaldust võita. Lapsega tuleks kontakteeruda, kui ta on ema või isa süles, ning jälgida sealjuures signaale: kui laps pöörab end ära, on tal isu täis. Kui ta klammerdub ema varruka külge, ei soovi ta kohe üldse ema sülest ära minna. Kuid mängida, laulda ja rääkida saavad vanavanemad lapsega sellegipoolest. Nii saavad tagasihoidlikud lapsed enesekindlust, mida on hiljem vaja teistega suhtlemiseks. Kannatlikkus tasub end ära!
Et sina ise ja ka vanavanemad beebit paremini mõistaksid, siis beebikeele tõlkeabi leiad SIIT
Ma kardan lapse pärast kohutavalt alates sellest, kui lugesin brošüüri imikute äkksurma (SIDS) kohta.
Niisama lihtsalt sellest murest lahti ei saa. Aga seda saab vähendada. Sest vanemad saavad äkksurmariski minimeerimiseks ise palju ära teha. Selleks tuleb järgida neid põhimõtteid:
ÄRA SUITSETA! Ei raseduse ajal ega ka imikuga ühes ruumis. Asjatundjate hinnangul aitaks mittesuitsetamine Saksamaal vältida kolmandikku sellistest surmajuhtumitest.
ASETA LAPS SELILI! Riikides, kus lapsed magavad seljal või küljel, on surmajuhtumite arv vähenenud 70%.
KASUTA TEKI ASEMEL MAGAMISKOTTI! Nii ei saa laps endale midagi näole tõmmata, mis hingamist raskendab.
MAGA LAPSE LÄHEDAL! Lääne tööstusühiskondades, kus lapsed magavad tihtipeale algusest peale oma toas, on surmajuhtumite arv palju suurem kui kultuurides, kus laps magab öösel oma ema juures, kes teda imetab. Arvatakse, et lapse ebaküpset hingamist aitab reguleerida see, kui ta kuuleb oma vanemaid hingamas. Last ei tohi enda juurde võtta, kui vanemad on suitsetanud või alkoholi tarbinud.
Imikute äkksurma täpset põhjust pole siiani kindlaks tehtud ning endiselt on võimatu ennustada, milliseid lapsi see ohustab. Kuid eespool kirjeldatud abinõude kasulikkus on üheselt tõestatud. Päris üheselt pole selge veel see, kui palju vähendab riski imetamine. Ühes hiljutises imikute äkksurma uuringus selgus, et surnud laste puhul oli enamikul juhtudest korraga tegemist mitme riskiteguriga. Seetõttu ei ole veel midagi katki sellest, kui teie laps ei taha hoobilt selili magama hakata. Võimalikult paljude riskitegurite kõrvaldamine viib lapse individuaalse ohutaseme miinimumini.
Meil pole lastetoa jaoks ruumi!
Sellest pole midagi. Väikestele lastele meeldib olla teiste seas. Köögipõrandal roomata, kui issi nõusid peseb. Kirjutuslaua kõrval tegelustekil vastu paberikorvi lüüa. Vanemate magamistoas magada, sest siis tunnevad nad end turvalisemalt. Lühidalt, lastetuba näeb küll armas välja, aga pole kohustuslik. Oma tuba õpivad lapsed hindama alles siis, kui suudavad selle ukse ise kinni panna.
Ega kandelinas olevatel lastel õhupuudust ei teki?
Sellele laialt levinud murele otsis lastearst dr Waltraud Stening-Belz vastust ühest uuringust. Tulemus: kandelinas olevate imikute hapnikuküllastus langes keskmiselt ühe protsendi võrra. „See kerge langus pole kliiniliselt oluline ega anna kindlasti põhjust muretsemiseks,” selgitab arst.
Minu laps ei suuda ka kümne nädala vanuses kõhuli olles pead hoida!
Seda esineb tihti. Peamine põhjus on selles, et äkksurma vältimiseks soovitatava seliliasendi tõttu ei pane paljud vanemad last ka ärkveloleku ajal enam kõhuli. Seetõttu ei saa laps pea hoidmist harjutada. Seetõttu soovitab Tübingeni lastepsühhoterapeut Anngret Eisenhardt ärkvel imikuid iga päev kõhuli tegelustekile panna. „Nii treenib laps just neid lihaseid, mida on hiljem vaja roomamiseks, käputamiseks ja kõndimiseks.” Psühhoterapeudi nõuanne lastele, kes vajavad raske kõhuliasendiga alles harjumist: „Aseta käte ja rinnakorvi alla kokkurullitud käterätik — nii ei pea laps kogu keharaskust ise hoidma.” Küll aga hoiab laps nii pead.
Kui muretsed selle pärast, kas su laps on oma arengus ikka järje peal, siis loe: Lapse areng esimesel eluaastal
Minu laps nutab väga palju — ega see häälepaelu ei kahjusta?
Selle pärast tuleks kõige vähem muretseda. Esiteks on lapse häälepaelad uued ja taluvad seetõttu väga hästi koormust. Teiseks hingavad lapsed nutmise ajal kõhuga, mitte ainult rinnaga, nagu on tavaline täiskasvanute puhul. Niinimetatud kõhuhingamine mõjub häälepaeltele väga säästvalt. Hääl ei muutu kähedaks ka tundidepikkuse koormamise järel. Seetõttu õpivad näitlejad ja lauljad seda tehnikat uuesti kasutama.
Oma rasedusarmide ja lodeva kõhuga ei ole ma oma mehe jaoks arvatavasti enam atraktiivne.
Seks pärast sünnitust võib olla sulle päris paras väljakutse. Mis naisi kõige enam sünnitusjärgse seksi juures hirmutab ja kuidas selle hirmuga toime tulla, loe SIIT
See mure piinab paljusid noori emasid — täiesti asjatult, räägib Stuttgarti naistearst dr Friederike Perl oma kogemustest. Noored isad vaatavad asjale hoopis teise nurga alt. „Evolutsiooniliselt on atraktiivne see, kes on oma tegemistes edukas,” räägib naistearst. „Ja noored emad on emaks olemises tõelised talendid. Paljud isad ütlevad mulle, et pole näinud midagi ilusamat kui oma naine, kes nende ühist last imetab. Nad on uhked selle üle, mida nende naised iga päev teevad ja see on nende jaoks ka väga atraktiivne.”
Vaata, missugused on naiste kehad pärast sünnitust SIIT
Millal oma endise figuuri tagasi saad, seda lo SIIT
Meie kahenädalasel poja läksid rinnad üleöö äkitselt tursesse. Millega on tegemist?
Vastsündinute hormonaalne talitlus hakkab toimima alles esimestel sünnijärgsetel nädalatel, seda nii poistel kui ka tüdrukutel. Ühe või mõlema rinna turse on sealjuures täiesti normaalne kaasnähtus. „Turse kaob reeglina ise,” ütleb lastearst dr Andreas Busse. „Vanemad ei tohi mitte mingil juhul rinnanibusid pigistama hakata.”
Viin oma kolmekuuse tütre ennelõunaks hoidja juurde, sest vabakutselisena ei saa ma üheaastast lapsehoolduspuhkust võtta. Kas ma pean ennast sellepärast halvasti tundma?
Seda, kas hoidja varane kasutamine on lapsele kahjulik või mitte, on uuringutega raske kindlaks teha, sest selleks on lapse hoidmise kvaliteet (nii peresiseselt kui ka väljaspool pere) lihtsalt liiga erinev. Senini kõige mahukam selleteemaline uuring, milles osales seitsme aasta jooksul 1364 last, võimaldab teha vähemalt ühe järelduse: põhimõtteliselt on olulisem see, et lapse eest kantaks hästi hoolt, kui see, kus ja kes teda hoiab. „Hästi hoolt kandma” tähendab, et lapse läheduses peab olema inimene, keda ta usaldab ja kes tunneb, mõistab ja võtab tõsiselt lapse signaale. Kes täidab lapse individuaalsed vajadused, ka lähedusvajaduse kohe ja usaldusväärselt. Hea hoidja saab sellega hakkama. Kui selline hoidja on olemas, pole südametunnistuse piinadeks põhjust.
Kas lutt on tõesti nii halb?
Lastearst dr Herbert Renz-Polster ei soovita lutti esimesel kuuel elunädalal kasutada, „et laps õpiks rinda imema.” Pärast seda on lutt „aktsepteeritav abivahend”, kui seda teadlikult kasutada. Lutt ei ole ette nähtud pidevaks imemiseks ega mängimiseks! Seda võiks kasutada pigem lohutamiseks ja magama jäämiseks.
